Olla valgevenelane...

Olla valgevenelane...

Valgevenelane olla on ilmselt raske. Ja ei ole vahet, kas Eestis, kaugel välismaal või valgevenelaste etnilisel kodu-maal. Osaliselt või täielikult on kaotatud valgevene keel, kultuur ja kombed. Ühtede jaoks on Valgevene pelgalt toponüüm - Ida-Euroopas asuva väheldase territooriumi geograafiline nimi. Päritolumaa, ajalooline kodumaa. Teiste jaoks on Valgevene esivanemate karm etteheide kaotatud päranduse eest, ristiks kaelas ja hingevaluks. Nende elujuhiseks on tuntud valgevene filosoofi A. Kavka sõnad: "Беларусамi сёння не наражаюцца, беларусамi сёння становяцца" ja eesmärgiks "Адрадженне" - valgevene rahvuse renessanss.

Elu on oluliste otsustuste pidev jada ja otsustused toovad kaasa ka vastutuse. Oma rahva kultuuri, ajaloo ja keele üle võib uhke olla ja peab uhkust tundma. Ainult tahtmist on vaja. Ja Janka Kupala küsimusele: "Xто вы", on uhke vastata: "Mы Беларусы!", lisades tema sõnadega "Таму што людзими звацца хочым!' . Kas olla siis valgevenelane? Olla!

JURI JURKEVITS