Tallinnas oli tšuvaši folklooripidu

Tallinnas oli tšuvaši folklooripidu

26. mail toimus Tallinnas tšuvaši rahvaloomingu õhtu, mille korraldas Tšuvaši Kultuuriselts. Matkamaja hubases kaminasaalis olid koos tšuvašid, eestlased, rahvusseltside esindajad. Ruumi seintele olid sätitud värvikirevad tšuvaši tikandid erakogudest: käterätid, linad, kleidid, linikud. Nagu alati, tõmbas selge ja rangelt ornamentaalne tikand tähelepanu ja lummas käsitöö austajaid.

Tšuvaši Kultuuriseltsi esimees German Viktorov esines ettekandega suulisest rahvaloomingust ja rahvalaulude tra­ditsioonist. Kokkutulnute enamik kuulis küllap esmakord­selt poeedist, rahvalaulikust, mõtlejast ja patrioodist Kui Alist, kes elas 12. ja 13. sajandi vahetusel. Tutvustati ka hilisema aja rahvalaulikuid - Elmuk, Emine, Jantuš. "Rahvalauludes väljendub rahvatarkus ja unistused. Hea laul sünnib hinges ja purskub välja nagu allikavesi." Need ettekandja sõnad iseloomustavad tabavalt rahvalaulutradit­siooni tähtsust.

Kontsert algas laste esinemisega. Artur Zahharov esitas emakeeles katkendi K. Ivanovi poeemist "Narspi". lanja Sõtšugova ja Veronika Umarova laulsid eesti rahvalaulu "Vihm võõrale maale". Maria Agajeva luges Lydia Koidula luuletuse "Ema süda". Vladimir Orehhov ja Aleksei Petrov esitasid eestikeelseid luuletusi. Hea esinemise eest said lapsed kinke.

Kontserti jätkas folklooriansambel Palan mitme tšuvaši rahvalauluga. Ansambel esitas ka eesti rahvalaulu "Tallinnasse tantsima". Siis esines duett setode ansambli koosseisust. Kontserdi lõpetuseks esitas Palan rahvalaulud "Piren uram anatalla" ja "Käi, käi Ivane!".

Õhtu lõpus kostitati kokkutulnuid. Tšuvaši rahvusköögi road olid valmistanud Raissa Petrovna, Rida Zahharova ja Liza Loginova. Laua parimaks toiduks osutus Raissa Petrovna huplu - kolm suurt ja küütlevat pirukat, mis laualt kurelt kadusid.

Tšuvaši rahvaloomingu õhtut toetas rahaliselt Tallinna kultuuriväärtuste amet.

GERMAN VIKTOROV,
Tšuvaši Kultuuriselts