Mari Sangari Päev

Mari Sangari Päev

26. aprillil tähistasid Eesti Mari Selts ja Mari Kogukond Eestis maride tähtsamat rahvuspüha Mari Sangari Päeva -päeva, mil 1556. a. langes venelaste vastu võideldes mari rahvuskangelane Boltušh. 1992. a. võttis Mari Rahvuskongress vastu otsuse Mari Sangari Päeva tähistamise kohta. Eestis tähistatakse Eesti Mari Seltsi initsiatiivil Mari Sangari Päeva 1993. aastast. Sel päeval korraldatakse Eestis mari kultuurile ja seltsile pühendatud üritusi. Seekord kujunes neist kõige täht­samaks Mari Kogukonna Eestis asutamine.

Asutamiskoosolekust võttis osa 11 mari, kes kinnitasid põhikirja ja 2001. aasta tegevuskava. Marid valisid kogukonna esimeheks Vitali Rõbakovi, kes on Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse eriala üliõpilane. Juhatusse kuuluvad veel Gennadi Trofimov, Oleg Miljutin, Valeri Šabdarov ja Juri Dolgušev. Mari Kogukond Eestis asutati, et paremini esindada mari rahvuse huve ja tugevdada mari keele osa omavahelises suhtlemises.

Eesti Mari Selts hakkab koondama eestlasi, venelasi, soom­lasi, tatarlasi jne., kes tunnevad suuremat huvi mari kultuuri vastu.

Mari Sangari Päevale lisas väärikust Eesti Vabariigi presi­dent Lennart Meri, kes sel puhul võttis vastu paremini õppivaid ja aktiivsemaid soome-ugri tudengeid. Kutsutute seas oli ka Mari Kogukonna Eestis esimees Vitali Rõbakov.

Eestis viibis maride folklooriansambel - Kamenšikovide pereansambel Kuženeri rajoonist Ivan-Sola külast, kes andis kõhn kontserti: Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Kloostri Aidas ja Tartus korp! Ugalas. Meeleolukaim neist oli kontsert Kloostri Aidas, kus lisaks pillimängule ja kogu restorani oma võimusesse haaranud mari tantsudele pakuti ülimenukalt ka mari rahvustoite.

Mari Sangari Päev toimus Tallinna linnavalit­suse turvalisuse- ja integratsiooniameti toe­tusel ja Eestimaa Rahvuste Ühenduse kaasabil.

JAAK PROZES