Loome rahvuste noorteühenduse

Loome rahvuste noorteühenduse

Küllap on meist igaüks lapsepõlves kogenud, et üksikut raagu on tunduvalt kergem murda kui kokkuseotud vit­sakimpu. Ka meie endi puhul toimib sama põhimõte -üheskoos oleme tugevamad.

Loomulikult on meil kõigil oma unistused, eesmärgid ja ambitsioonid, kuid on ka mõndagi ühist. Näiteks asjaolu, et me kõik elame Eestis, mis on saanud meie külalislahkeks kõduks. Kõdus peab alati olema õdus - see aga sõltub ainult neist, kes seal elavad. Meie maal elab inimesi paljudest rahvustest. On väga oluline, et üksteise suhtes ollakse lojaalsed ning vastastikku austavad.

Praeguseks on loodud juba mitu vähemusrahvuste ühen­dust, kuid millegipärast löövad noored üsna harva neis aktiivselt kaasa. Ilmselt on noortel mõnevõrra teised huvid ja seetõttu on küllalt raske leida midagi, mis ühendaks laia ringi eriealisi inimesi. Samavanuseid kaasata on mär­gatavalt kergem. Mõtteid ning ideid peaks meil piisama -vähemalt kinnitavad seda juba toimunud kohtumised ja seminarid. Meid ootab lai tööpõld. Peamine on, et meie unistused ei jääks pelgalt unistusteks. Neid tegelikkuseks muuta on üheskoos märgatavalt kergem - seda enam, et nad on meil ühised.

Arvame, et vähemusrahvuste seltside ja kogukondade tänane põhimure on põlvkondade vahetus, mis on eluvaja-lik ühenduste edasikestmiseks ja arenguks.

Eesti rahvusliikumiste loojad ja aktivistid on säilitanud tihedad sidemed oma ajalooliste kodumaadega, mäletavad oma emakeelt ja rahvakombeid. Tegemist on tugevarahvusliku identiteedi kandjatega. Loodava vähemus­rahvuste noorteühenduse ülesandeks on maksimaalselt kaasa haarata kogukondade aktiivsesse tegevusse noorust, kes paraku tunneb oma kultuurilist ja vaimset pärandit vähem. Piltlikult on meie nägemuses too rahvuste pärg, millest nii palju räägitakse kui Eesti riigi ressursist -lillepeenar, mille eest tuleb hoolitseda ja vaadata, et vanade lillede asemel kasvaksid tingimata uued.

Paraku on tegelikkus selline, et üksikute rahvuste kaupa koos käima on kasvavat põlvkonda raske motiveerida. Noorteühendusi on seltside juures vähe ja nende tegevus pole kuigi efektiivne. Eestimaa Rahvuste Ühenduse egiidi all ühiselt tegutsedes on meil kõigil kergem ja huvitavam.

Enamgi veel - vähemusrahvuste probleemid Eestis on sarnased: eelkõige integratsioon ja osaline assimilatsioon eesti ja vene kultuuri- ja keelekeskkonda. Selles mõttes on ukrainlaste, valgevenelaste, maride ja ingerlaste mured sarnased. Vähemusrahvuste noorteühenduse eesmärgid ja tegutsemine peavad vastama osalejate tahtmistele ja pürgimustele.

Loodame, et ühine ettevõtmine on hea kool paljude rahvusseltside uutele liikmetele ja suurendab seltside vaimujõudu.

NATALJA BADZJO
JURI JURKEVITSH
VITALI RÕBAKOV