Integratsioonikonverents Narvas

Integratsioonikonverents Narvas

27. ja 28. aprillil oli Narvas konverents "Multikultuurse ühiskonna integratsioon läbi Euroopa Liidu prisma", mille korraldasid Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Ida-Virumaa Integratsioonikeskus ja Narva Vähemusrahvuste Ümarlaud. Konverents toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, mis on tõeline haridustempel.

Konverentsi tervitas Narva linnapea k.t. Elle Välja. Eesti linn Narva on eriline - vaid neli protsenti linlastest on eest­lased. Ülekaalukalt on narvakate enamus venelased ja ka valdav osa siinsetest muudest elanikest suhtleb vene keeles. Integratsiooniteema on Narvas äärmiselt oluline, aga kas me kõik mõistame selle all üht ja sama asja, küsis Elle Välja.

Euroopa Komisjoni Delegatsiooni Eestis poolt esinenud Michal Krejza märkis, et Euroopa Liit on väärtuste kogum -ilma nende väärtusteta liit ei toimiks. EL-i vaatevinklist võib rohkete kodakondsuseta inimestega riik tekitada .prob­leeme, sest puudub stabiilsus. Euroopa on rikas keelte ja kultuuride poolest ning see on Euroopa tugevus. EL toetab vähemusrahvuste õigusi, aga samas peab iga vähemus tund­ma selle riigi keelt ja kultuuri, kus nad elavad. Nii Eestile kui ka vähemusrahvustele on Euroopa Liit hea lahendus. Kuid Euroopa Liidus saavad vabalt liikuda vaid liikmesmaa kodakondsusega isikud, rõhutas Michal Krejza.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse president Jaak Prozes tutvustas koosolijaid ERU loomise ja tegevusega. Pärast taasiseseisvumist ei ole rahvusseltside olukord kerge ja riigi tugi on vähene. Parem on nende seltside olukord, kes saavad lisaks toetust oma kodumaalt või rahvuskaaslastelt teistes riikides.

Ida-Virumaa Integratsiooni Keskuse direktori Aleksander Dusmani sõnul on vähemused Eesti riigi jaoks integrat­siooni objekt, kusjuures vähemusrahvused mõtlevad, kuidas saada eestlastele võrdseteks partneriteks.

Narva Vähemusrahvuste Ümarlaua tööst rääkis juhataja Tatjana Korotkevitš-Tsõganok. Rahvusseltse on Narvas loo­dud päris arvukalt. Mõned neist on avanud ka pühapäe­vakooli. Soome keelt õpetatakse ingerisoomlastele, saksa keelt volgasakslastele, kohalikud poola noored õppisid poola keelt ja mõned neist on asunud oma haridusteed jätkama Poolas.

Rahvastikuminister Katrin Saksa nõunik Tanel Mätlik esitas ülevaate riiklikust integratsiooniprogrammist. Keeleõppe puhul on võtmeisikuteks koolijuhid, kes vajavad täienduskoolitust. Keeleõppe jaoks on tähtis ka keskkond ja muidugi motiiv.

Šoti Rahvusliku Partei liige Philip Duncan Lawrence esi­tas ülevaate gaeli keele eest peetavast võitlusest Šotimaal. Omal ajal inglaste poolt igati allasurutud keel elab üle taassündi. Ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika soosib gaeli keelt ja kultuuri - inimesed mõistavad, et gaeli keel on Šoti­maa rahvuslik väärtus.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži dotsendi Rafik Grigorjani sõnul on olukord Eestis terav - kolmveerand muulastest ei oska eesti keelt. Eriti raske on väiksemate rahvuste keele ja kultuuri säilitamine. Venelastel on oma koolisüsteem. Rahvusseltside loodud pühapäevakoolid on seadusliku aluseta ja rahalise toetuseta. Puuduvad asjatundlikud õpeta­jad ja tihtipeale ei taha lapsed pühapäevakoolis käia. Nii loobuvad lapsed oma vanemate keelest ja kultuurist ning kaugenevad neist.

Karjala Keele ja Ajaloo Instituudi vanemteadur Zinaida Strogaltšikova andis ülevaate Karjala ülikeerulistest keele ja rahvussuhetest.

Concordia Rahvusvahelise Ülikooli õppejõud Lennart Viikmaa andis kohal viibijaile põhjaliku ülevaate mitteko­danike olukorrast Euroopa Liidu maades. Tegemist on 12 miljoni nn kolmandate riikide elanikuga, kelle õigused Euroopa Liidus on piiratud.