Aruanne Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusest 2000. aastal

Aruanne Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusest 2000. aastal

ERU Esinduskogu istungeid on toimunud 6 (11.veebruaril, 24. märtsil, 25. aprillil, 4. sep­tembril, 10. septembril, 18. detsembril). 10. septembril võeti vastu muudatused ERU põhikirjas ja valiti uus juhatus, kuhu kuulu­vad president Jaak Prozes ja liikmed Istvän Bän, Jevgenia Haponen, Alar Shönberg ja Erika Weber.

1. Vähemusrahvuste ja ERU liikmesorgan-isatsioonide esindamine riigi tasandil. Kaasa aitamine vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele.
   ERU on esindatud EV kultuuriministri moodus­tatud vähemusrahvuste nõukogus ning haridus­ministri juures moodustatud vähemusrahvuste haridusnõukogus. Samuti võttis ERU osa inte-gratsiooniprogrammi väljatöötamisest. ERU on saatnud kultuuri- ja rahvastikuministritele oma ettepanekuid vähemusrahvuste kultuurauto­noomia seaduse muutmiseks. Juunis moodusta­ti ERU juurde töörühm vähemusrahvuste kultuu­rautonoomia seaduse muutmiseks, seda juhib J. Tõnissoni Instituudi Koolituskeskuse juhataja Andres Adamson. Kuna ERU jäeti välja Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlauast, siis ei ole me saanud sinna määrata oma esindajat.
2. Aktiivne osalemine Eesti Mittetulundus­ühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL) töös.
   ERU osales kuni suveni aktiivselt EMSL-i töös, aidates välja töötada Eesti kodanikeühiskonna arengukontseptsiooni. Selle tegevuse käigus liitus ERU Eesti Kodanike Liitude Esinduskoguga ja on aktiivselt osalenud selle töös. ERU esindab jätkuvalt vähemusrahvusi kolmanda sektori ülesehitamisel, samuti läbirääkimistel erakondadega.
3. Seltside projektidele kaasaaitamine ja nõustamine. Info vahendamine fondide ja teiste finantsallikate kohta. Nõukoja moodus­tamine.
   ERU on seda teinud jooksva tööna ja eraldi arvestust pole peetud. Siiski on siin varud suured ja kahtlemata suudaksime rohkemat, kuid palju sõltub seltside enda aktiivsusest. Nõukoja asemel on ERU välja arendanud koolitus- ja arengukeskuse moodustamise, mis 2000. a. det­sembris Esinduskogu istungil toppama jäi. Aasta lõpul töötati välja arengukeskuse töökava, mis esialgu ei eelda iseseisvaks juriidiliseks isikuks saamist.
4. Väliskontaktide arendamine Balti- ja Skandinaaviamaade suunal. ERU delegat­siooni lähetamine Soome ja Rootsi. Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemus­rahvuste Föderaalliidu liikmeks astumine ja selle organisatsiooni delegatsiooni võõrusta­mine.
   ERU arendas 2000. aastal pidevalt välissuhtlust. Skandinaavias on kontaktid sõlmitud Soome Vabariigi siseministeeriumi ja välisministeeriumi­ga, Rootsisoomlaste Keskliiduga ning Rootsi Eestlaste Liiduga; Baltimaades Leedu Rahvussuhete ja Migratsiooni Komiteega, Vilniuse Rahvaste Majaga, Leedu Ukrainlaste Liiduga; Poolas Bialystoki TV-ga. 18. detsembril võttis Esinduskogu vastu otsuse astuda Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu liikmeks. ERU XII Foorumil viibis ka Föderaalliidu president Romedi Arquint.

   Väliskomandeeringud:

   • 30. märtsist - 1. aprillini viibis J. Prozes Moskvas, kus osales ettekande­ga Läänemeremaade Inim- ja Rahvusõiguste Ümarlaua istungil.
   • 14.-19. mail viibis Tartu  Ülikooli  komilasest magistrant  I.   Mitjušev   Poolas   konverentsil "Etnilised ja rahvuslikud vähemused Kesk-ja Ida-Euroopas"; 2.-29. juulil viibis ta Taanis ja Hollandis koolitusel vähemusrahvuste alastel kursustel.
   • 28. maist 1O.juunini viibis Eesti Läti Seltsi juha­tuse liige N.  Kaupužs Lätis, Jurmalas kooli­tusseminaril "Mittetulundusühingute juhid".
   • 30. maist -3. juunini viibisid J. Prozes ja Eesti Sakslaste Liidu esimees (ERU juhatuse liige) E.Weber Slovakkias Komarnos Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu 46. Kongressil. J. Prozes pidas ettekande vähemusrahvuste olukorrast.
   • 3.-9. juulil viibis M. Munkäcsi nim. Ungarlaste Kultuuriseltsi esimees (ERU juhatuse liige) l. Bän koolitusel Austrias Welsi suveülikoolis. 11 .-16. juulil viibisid Eesti Leedulaste Ühingu liige M. Oras ja Ukraina Kaasmaalaskond Eestis liige R. Vinartšuk Taanis Sondertjyllandi maakonnas koolitusel "Taani ja Saksa vähemusrahvuste poliitika".
   • 24.-27. augustil viibisid 20 ERU vähemus­rahvuste kultuuriseltside esimeest ja juhatuse liiget Helsingis seminaril "Soome vähemus­rahvused" ja Stockholmis seminaril "Eestlaste ja soomlaste elukorraldus Rootsis läbi aastaküm­nete".
   • 14.-18. septembril viibis Eesti Vene Kultuuriseltsi esimees (ERU juhatuse liige) J. Haponen Austrias Osiahis vähemusrahvuste meedia alasel kongressil.
   • 16.-18. novembril viibisid Ukraina Naiste Liidu aseesimees V. Konyk , J. Haponen ja J. Prozes Poolas Bialystokis konverentsil "Ida-Euroopa etnilised ja vähemusrahvused ning meedia" Ettekanded J. Prozeselt ja J. Haponenilt. Artikkel Eesti yähemusrahvuste meediast J. Prozeselt.
5. ERU tegevuse arendamine Ida-Virumaal ja Tartus.
   23.-25. jaanuaril viibis ERU aupresident T. Seifullen Narvas. Kohtumised Narva linnavalit­suse ametnikega, samuti seltside esimeestega. Narva Tatarlaste Selts astus ERU liikmeks.
   25. augustil viibisid J. Prozes ja E. Weber Tartus juhatuse koosolekul, kohtuti Tartu Vähemusrahvuste Ümarlaua liikme V. Töntsiga.
   27. oktoobril viibisid ERU büroo juhataja T. Seifullen ja J. Prozes Tartus. Toimus kohtumine Narva vähemusrahvuste liidritega ja Tartu linna kultuuriosakonna vanemspetsialisti Tiina Konseniga.
   16. detsembril kirjutati alla koostööleping Narva Linna Vähemusrahvuste Ümarlaua esimehe Tatjana Korotkevitš-Tsõganokiga. Narva Linnamuuseumis (Hermanni kindluses) oli ühiskontsert koos Narva vähemusrahvuste kul­tuuriseltside kollektiividega. ERÜ-d esindasid tšuvašid, ukrainlased, usbeki tantsijatar ja mari pillimees.
6. Seltside juures tegutsevatele pühapäe­vakoolidele   toetuse otsimine,pühapäe­vakoolide tegevusprintsiipide korrastamine. Läbi ERU said 22. veebruaril rahalist toetust 10 erinevat kultuuriseltsi.
   8. mail esines J.Prozes ettekandega OSCE ja Rahvastikuministri Büroo korraldatud konve­rentsil "Vähemusrahvused ja haridus". ERU heakskiidul ja kaasabil toimus 2S.-29. novembril EV haridusministeeriumi korraldatud konverents 'Vähemusrahvused ja haridus". ERU poolt oli sellel 9 ettekannet, ilmus pühapäevakoolidele pühendatud infoleht. ERÜ-I oli edusamme pühapäevakoolidele toetuse leidmiseks. Pühapäevakoolide tegevusprintsiipide korrasta­mine jätkub.

7. Seltside ruumiprobleemi lahendamisele kaasaaitamine.
   Kukkus läbi meile juba eraldatud Muusikakooli ruumide saamine, sest esitatud tingimused pol­nud ERÜ-le sobivad. Samuti on läbi kukkunud veel paar katset saada ruume ingerisoome ja ukraina kogukondadele. ERU jätkab ruumiprob­leemi lahendamist.
8. Infolehe ja -bülletääni väljaandmine. ERU ja tema seltside tegevuse tutvustamine mee­dias.
   ERU andis välja kaks infolehte oma tegevusest ja ühe väiksemamahulise eesti- ja venekeelse infotrükise pühapäevakoolidest. Infolehtede toimetaja on Toivo Tint. Lisaks ilmus eesti- ja ingliskeelne voldik. ERU tegevuse kohta avaldati trükisõnas, eriti venekeelses, rohkem artikleid ja teadaandeid kui eelmistel aastatel. ERU saatis välja 16 pressiteadet. Seltsid siiski ei käsuta veel piisavalt meie võimalusi ajakirjandusega suhtlemiseks.
9. (9)ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kõdulehekülje täiendamine internetis.
   ERU kodulehekülg täienes pidevalt. Esmakordselt saime selle jaoks rahalist tuge. Kodulehekülge külastatakse keskmiselt 4-5 korda päevas. Lehekülg oleks edukam, kui meid ennast varustataks hästi vajalike materjalidega, see aga jätab kahjuks soovida. ERU intemetiko-dulehekülje webmaster on mari üliõpilane Konstantin Tjapin.
10. XII Eestimaa Rahvuste Foorumi korral­damine.
    Foorumil esinesid tervitusega rahvastikuminister K. Saks ja ettekannetega R. Arquint, J. Prozes, l. Pettäi, J. Viikberg, A. Altosaar jt). Võeti vastu ERU deklaratsioon vähemusrahvuste olukorrast.
11. Vähemusrahvuste keelelaagri korral­damine Saaremaal.
    6.-15. juulil toimus Kuressaares koostöös K/K Osiliaga keelelaager, kus osales rahvuslikest kogukondadest 25 last vanuses 15-18 aastat. Lisaks koolitusele käidi ekskursioonil Saare- ja Muhumaal. Kasvatajad M. Oras ja T. Seifullen.
12. Kaasa aitamine ERU noorteorganisat­siooni moodustamisele.
    Noorteorganisatsiooni ei ole õnnestunud moodustada, ERU on komandeerinud noori inimesi välismaale ja lootnud palju keelelaagrist-ki, kuid praegu asi ei edene. ERU on seisukohal, et ülevalt alla ei saa noorteorganisatsiooni moodustada, vaja on altpoolt tulevat initsiatiivi.
13. Üldharivate seminaride korraldamine. (Planeeritud oli 6 seminari.)
    Selles punktis ei täitnud ERU oma aastakava. Seminare toimus kolm. Novembris "Eesti Ühis­tegevus" (Eesti Ühistegelise Liidu esimees J. Leetsar), detsembris "Vabaharidusliidu tegevus ja perspektiivid" (Eesti Vabaharidusliidu tegevjuht T. Jääger) ja samuti detsembris "Vähemusrahvused Euroopa Liidus" (Euroopa Delegatsioon Eestis spetsialist K. Willadsen).
14. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuriõh-tute läbiviimine. (Planeeritud oli 4 õhtut.)
    ERÜ-I ei õnnestunud neid sellisel kujul läbi viia, nagu oli algselt mõeldud. Selle asemel otsustas ERU toetada seltse juubelitähtpäevade puhul. Toetati Eesti Usbeki Kultuuriseltsi "Safar" ja Eesti Mari Seltsi 10. aastapäeva puhul, Eesti Leedulaste Ühenduse 20. sünnipäeva ja Eesti Poolakate Seltsi "Polonia" 70. sünnipäeva.
15. Kohtumiste korraldamine Riigikogu ja valitsuse esindajatega (4)
    Eraldi kohtumisi ei korraldatud, küll aga osalesid Riigikogu ja valitsuse esindajad ERU üritustel.

Läbiviidud üritused, mida 2000. aasta kinni-tatud töökavas polnud.

• 6. juuli - ekskursioon Läänemaale, tutvumine rannarootslaste asualadega (15osalejat).
• 2. detsember - ERU 12. sünnipäevale pühen­datud jõulukontsert    Rahvusraamatukogus (osalesid 9 rahvuse folkloorikollektiivid).
• 15. detsember - traditsioonilise ajakirjandus­preemia (3000 krooni) määramine. Preemia sai "Eesti Päevalehe" ajakirjanik Rein Sikk.
• 16. detsember - ekskursioon läbi Lasnamäe, Rakvere ja Narva linna ning Narva muuseumi külastamine. (Ekskursioonijuhid Toivo Tint ja Oskar Ida.)
• 18. detsember - jõulukoosviibimine Matkamajas (100 osalejat).

ERU juhatus
Aruanne on kinnitatud 26. märtsil 2001.a.
ERU Esinduskogu istungil.