2012.05.19
Sündmusi pole!
Ukraina Kaasmaalaskond
Ukraina Kaasmaalaskond
Eesti ukraina organisatsioonidel on enam kui 100 aastane ajalugu. Esimene ukraina selts Gromada loodi Tartus. See oli illegaalne üliõpilasorganisatsioon, mille juures olid ukraina koor ja lavakunsti ring.
1905. a. selts legaliseerus ja tegutses kuni 1917. a. väikevene üliõpilaste muusika- ja näitemängu seltsina. Tol ajal oli Vene impeeriumis keelatud käsutad sõnu "Ukraina" ja "ukrainlased".
Peaaegu 90 aastat hiljem, perestroika ajal tekkisid Tallinnas (1988.a.) ja Tartus (1989.a.) uued ukraina organisatsioonid. Tartu kultuuriseltsi tuumiku moodustasid üliõpilased, kellest enamik pöördus pärast õpingute lõpetamist Ukrainasse tagasi. Seetõttu seltsi tegevus kätkes. Tallinna organisatsioon, mis nimetas ennast Ukraina Kaasmaalaskonnaks Eestis, tegutseb edasi ja kuigi Tallinnas on palju registreeritud seltse, mille pealkirjas esineb sõna "ukraina", jääb ta ainukeseks ukraina keeles rääkivate ukrainlaste organisatsiooniks.
12 aasta jooksul on palju muutunud. Kui 1988.a., vaatamata Rahvarinde lubadustele kaitsta kõikide rahvusrühmade huve, ei julgenud mitte kõik muulased osaleda rahvusseltside loomisel, siis demokraatia kiire arengu tulemusena viimastel aastatel võib praktiliselt iga soovija, olenemata rahvusest, haridustasemest ja kaasvõitlejate olemasolust registreerida ukraina seltsi ja saada riigilt rahalist toetust. Nagu teada, on meil praegu täies hoos integratsioonipoliitika.
11 aastat tagasi leidis toetust Ukraina Kaasmaalaskonna Eestis ettepanek alustada ukrainakeelseid saateid Eesti Raadios. See andis tõuke mitte ainult ukraina-, vaid ka valgevene-, armeenia- ja juudi-keelsete saadete loomisele venekeelsete saadete vähendamise arvel. Samal 1997.a., kui tänu Ukraina saadiku Juri Oleinenko tegevusele lühenes vene saadete eetriaeg 0,5 tunni võrra nädalas, vallandati
ukrainakeelsete saadete autorid, kes valgustasid Ukraina Kaasmaalaskonna tegevust. Eesti Raadio lainetel hakati ukraina keeles propageerima nn. Slaavi Kultuuride Seltsi tegevust. Vallandamise põhjuseks oli Ukraina Vastupanuarmee (ukraina partisanid, kes võitlesid Teise maailmasõja ajal fašistide ja kommunistidega) mainimine raadiosaates. Üks endine interrinde tegelane kirjutas kirja vene ajalehe toimetusele ja avaldas nördimust. Kirja arutati Eesti Raadio venekeelsete saadete toimetuses, mis tõigi kaasa ukrainakeelsete saadete ümberkorraldamise.
Mõned 12 aasta tagused plaanid ja unistused olid naiivsed, kättesaamatud, või
siis tõmbas elu nendele kriipsu peale, nagu näiteks ukraina-keelse kooli
avamine. Meie kogemus ja ka ukraina kogukonna kogemus teistes riikides näitab,
et lapsed peavad omandama emakeele ja oma kultuuri alused eelkõige perekonnas,
pühapäevakoolis või huviringides. Riiklik kool peab õpetama riigikeelt ja
enamlevinud võõrkeeli, meie riigi ajalugu ning kultuuri, tutvustama immigrantide
lastele eesti rahva vaimset ja igapäevast elu. Samuti peab kool tekitama huvi
õpilase juurte vastu: kes ma olen, kes olid minu esivanemad? Ukraina
Kaasmaalaskond Eestis oli Eesti Rahvuste Ühenduse
loomise üks algataja. ERU pidi olema vastukaaluks kurikuulsale interliikumisele
ja koondab tänaseni eri ahvusseltse ning väljendab nende huve. Kahju, et
viimasel ajal toetatakse riiklikul tasandil enam rahvuste ühendust "Lüüra", mis
sai kuulsaks peamiselt kontsertide ja rahvusköökide päevade korraldamisega.
Ukraina Kaasmaalaskond Eestis kuulub samuti kõikidesse ukraina diaspora
ülemaailmsetesse struktuuridesse: ta on Euroopa Ukraina Kongressi liige,
ühenduse esimehe asetäitja täidab Ukraina Ülemaailmse Koordineerimisnõukogu
liikme kohustusi. Iga aastaga suureneb meie väliskülaliste arv. Kohtume ukrainlastega teistes riikides, võime tutvuda nende koge-mustega, aidata üksteist. Meile tulevad külalised ka Ukrainast ja muidugi teistest Eesti linnadest. Peame kontakti ukraina ühendustega Narvas, Sillamäel, Pärnus. Vahetame infot, saame teada uudiseid. Nüüd võib lugeda ukrainakeelseid lehti ja raamatuid ka interneti abil. Nende jaoks aga, kes eelistavad traditsioonilisi meediakanaleid, on ukrainakeelne ajaleht "Struny", mis alates septembrist hakkab ilmuma iga kuu, detsembris ilmub kaks numbrit. Ajalehte saab tellida igas sidejaoskonnas.
On veel üks hea uudis: varsti avatakse Tallinnas veel üks kirik, kõige väiksem Vanalinnas ning ainuke Eestis - Ukraina kreeka-katolik kirik. Kogudus registreeriti juba 1991. a., 1994. a. renditi endine kabel, 1997. a. alustati restaureerimistöödega ja 2000. a. lõpus, II aastatuhande alguses lõpetatakse restaureerimistööd ja seega ka ukraina kiriku ehitus. Kiriku juures on väike klooster ja ruum kaasmaalaste kokkusaamiseks ning raamatukogu. Samas alustati kunstikooli ehitamist. Ukrainlastest kunstnikud, keda on Tallinnas päris palju, hakkavad õpetama neid, kellel on huvi ukraina kunsti algallikate vastu.
Ukraina Kaasmaalaskonnal Eestis on hea meel uutest liitujatest - neist, kes hoiavad mälestust oma kaugest kodumaast ega ei pea ennast "hohol-lideks".
Orest BODNAR
Ukraina Kaasmaalaskond Eestis
esimees