Suvekool 2000: Arenguharidus ja koostöö kodanikuühiskonnas

Suvekool 2000: Arenguharidus ja koostöö kodanikuühiskonnas

 Sellise nimega suvekool oli 3. - 9. juulini Austrias Welsi linna lähedal Puchbergi lossis. Suvekooli organiseeris Euroopa laidu Mitteriikliku Arenguhariduse ja Koostöö Organisatsioonide Liit. Osalesid 105 inimest 24 riigist. Mul oli au koos Kadri Kopliga Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust esindada Eestit ja Eestimaa Rahvuste Ühendust.

Enamikul suvekoolis osalejatest oli juba pikaajaline kogemus kodanikuühiskonnast, mis meie jaoks on veel üsna uus. Suvekooli eesmärk oli erinevate riikide mittetulun­dusühingute kogemuste vahetus. Arenguharidusel ja koostööl on suur roll ühiskonnas toimuvate protsesside juhen­damisel ja selgitamisel. Maailma ühtlus­tudes muutuvad eri riikide ja ühiskondade probleemid sarnaseks.

Töö kulges töögruppides, kusjuures iga grupp koosnes eri riikide esindajatest. Juba see vastas kohtumise põhieesmärgile: toimus eri kultuuride, nahavärvi ja reli­giooniga inimeste vastastikune integreeru­mine.

Nädala jooksul kuulasime mitut aktu­aalset poliitilist ettekannet Austria ja Euroopa poliitikutelt, tutvusime mitme rahvusliku projektiga. Näiteks on meie maale oluline rahvusvaheline strateegia kodanikuühiskonnas eri gruppide omavahe­lise lugupidamise saavutamise kiiren-damiseks. Integratsiooniga seotud prob­leemid ei ole pelgalt Eesti omapära. Oma seisukohti esitasid eri rahvaste noored, kes pakkusid ka võimalikke lahendusteid: noor­teorganisatsioonide korraldatavaid paljukul­tuurilisi muusika-, spordi- ja kultuuriüritusi ning eri rahvusgruppide noorte vahetust. Kogu projekt on rajatud noortele, kes on kõige tundlikum ühiskonnagrupp.

Leidsin, et sellel projektil on rohkesti paralleele eri rahvustest eestimaalaste prob­leemidega. Projektist tulenes selge idee: Euroopa noored peavad olema uhked oma erinevustele. Tähtis on aru saada, et inte­gratsioon on ühiskonna eri rahvusest liik­mete mitmesuunaline tee. Seda on viimasel ajal hakatud mõistma ka Eestis.

Olin ühe töögrupi esimees. Grupis oli koos paljude rahvaste esindajaid. Töökeel oli inglise keel, mida igaüks rääkis oma aktsendiga - kõik said aru ja keegi ei naernud. Kui see on eurooplaste jaoks tavaline suhtumine, siis võime nendest eeskuju võtta.              See, et suvekool 2000 organiseeriti Austrias, ei olnud minu arvates juhus. Austria oli pärast valimisi Euroopa paha lapse staatuses ja sellega ei olnud kõik nõus. Euroopa Liidu esindajate kohalesõidu eesmärk oli oma silmaga näha Austria sise­poliitilist olukorda. Palju räägiti natsionalis­mist. Suur avastus oli minu jaoks uus lähe­nemine natsionalismile, millest olen enam­asti kuulnud nagu halvast asjast. Austrias kuulsin, et on olemas ka positiivne natsio­nalism - olla uhke oma identiteedile teisi rahvusi halvustamata. Lubamatu on kiita oma rahvust teise arvel. Ei ole halba või head rahvust - on ainult erinevad inimesed. Iga rahvus on kordumatu rikkus sellele maale ja riigile, kus ta elab. Ainult oma rahvusjuuri hindav inimene või ühiskond oskab hinnata ka teisi rahvusi. Mina tunnen ennast hästi Eestimaa ungarlasena. Samamoodi olen topeltuhke, et saan esindada enda valitud kodumaad Eestit, unustamata ajaloolist Ungarit.

Istvan BAN,
Munkacsy Mihaly nim. Eestimaa Ungarlaste Ühingu esimees