Euroopa Vähemusrahvuste Foderaalliit

Euroopa Vähemusrahvuste Foderaalliit

1.-3. juunini viibisin koos ERU asepresidendi Erika Weberiga Komarnos (Slovakkia), kus toimus Föderaalliidu 51 kongress. Mida kujutab endast Föderaalliit ?

Foderaalliit on asutatud 1949. a., esimene kongress toimus 1950. a. Leuvardenis ( Holland, Lääne-Friisimaa). 2000. aasta 1. jaanuari seisuga on Föderaalliidus 71 organisatsiooni 29 riigist. Domineerivad saksa vähemused eri riikides. Esindatud on sellised riikluse­ta vähemused nagu retoromaanid, sorbid, bretoonid, friisid, valloonid, mustlased, lõunatirolid jne., aga näiteks ka ungarlaste, soomlaste, taanlaste, serblaste, sloveenide, horvaatide, albaanlaste jt. riiki omavate rahvuste vähemused erinevates Euroopa riikides. Föderaalliit on olemuselt assotsi­atsioon, kus on kolmeastmeline liikmelis­us: - tegevlliikmed, assotsieerunud liikmed ja korrespondentliikmed. Ametlikud keeled on inglise, prantsuse, vene ja saksa.

Organisatsiooni juhatus on kaheksaliik-meline, lisaks seitsmele asepresi­dendile ka Euroopa Vähemusrahvuste Noorte Assotsiatsiooni esimees. Praegu juhib Föderaalliitu retoromaan Romedi Arguint.

Föderaalliidu eesmärk on Euroopa vähe­musrahvuste huvide kaitsmine, samuti vähemusrahvuste keelelise ja kultuurilise omapära väärtustamine. Föderaalliit käsutab selleks rahulikke vahendeid ja on separatismi vastu. Oma 51 tegevusaasta jooksul on Föderaalliit pidevalt propagee­rinud seisukohta, et vähemusrahvused suudavad leida poliitilisi lahendusi suhetele enamusrahvusega vaid demokraatlikul alusel. Eesmärkide saavu­tamiseks on Föderaalliit näidanud Euroopa vähemusrahvuste õiguste fikseer­imiseks seadusandlikku initsiatiivi Euroopa Nõukogu tasandil.

Organisatsioonil on konsultatiivorgani staatus Euroopa Nõukogu (1989) ja ÜRO (1995) juures.

Föderaalliitu finantseeritakse liik­memaksudest, fondidest aga ka riiklikest institutsioonidest, näiteks Šveitsi, Taani, Austria ja Saksamaa riigieelarvetest.

Föderaalliidu peakorter asub peale Saksamaal Flensburgis, mis on sisuliselt Saksa-Taani piirilinn. Vastavalt organisat­siooni põhikirjale asub peakorter seal, kus töötab peasekretär. Organisatsiooni esimesed peasekretärid Poul Skadegor ( 1952 - 1974) ja Olav Meinhart (1974 - 1982) olid Taanist ja töötasid Kopenhaagenis, 1982. a. aga viis tollane peasekretär Hans Roland Jörgensen peakorteri Flensburgi, kus asutakse Saksamaal taani vähemus­rahvusele eraldatud hoonekompleksis. Pärast Jörgenseni on olnud peasekretärid Taani sakslaste esindajad ja organisat­siooni asukoht pole muutunud.

On suur au, et sellise vana ja väärika organisatsiooni president Romedi Arguint külastab Eestimaa Rahvuste Ühenduse kutsel 15.- 18. septembrini Eestit, kus kohtub erinevate kogukondade esindajate­ga ja meie rahvastikuministriga ning esineb kõnega Eestimaa Rahvuste Ühen­duse Foorumil.

Eestimaa Rahvuste Ühendus loodab tihedale koostööle Föderaalliiduga, et saaksime enam informatsiooni Euroopa vähemusrahvuste tegevusest ja tiheneksid Eesti vähemusrahvuste ja Föderaalliitu kuuluvate vähemusrahvuste kontaktid.

Jaak PROZES