Eesti Leedulaste Ühendus

6. detsembril 1980 loodi Eesti leedulaste selts, mis registreeriti juriidiliselt 1988. aastal. Tänavu detsembris koguneb Eesti Leedulaste Ühendus, et tähistada oma tege­vuse 20. aastapäeva. Kosita Raua juhtimisel tegutses seltsi kõrval ka noorte leedulaste rühm. 1993. aastal hakkas tööle Tartu leedu­laste selts, kes siiani hoiab sidet oma aima materi- Tartu Ülikooliga. Leedulased tegut­sevad ka teistes Eesti linnades: Pärnus, Türil, Paides, Narvas. Nad kõik kuuluvad ELÜsse, mille nimekirjas on ligi 300 leedulast.

1998. aastal pühitses ELU seltsi kui juriidi­lise isiku 10. aastapäeva. Sel puhul toimusid Leedumaal Eesti leedulaste kultuuripäevad. Sama aasta oktoobris paigaldati Türi linna käimistule tammepuust rist (Leedu skulptor D. Ciapas) endise Leedu armee leitnandile, ELU auliikmele Kazimieras Truškauskasele (1912-1995).

Teenete eest kähe rahva kultuurielus on Eesti Muusikaakadeemia õppejõud pianist Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa saanud teiseks ELU auliikmeks ning pälvinud Leedu Vabariigi presidendi autasu Suurvürst Gediminase ordeni, mis antakse talle kätte Leedu Vabariigi iseseisvuse päeval 16. veebruaril.

Aktiivselt tegutsevad Eestis elavad leedu kunstnikud Jolanta Barauskaite, Reda Marks, Vidas Paukštys, Adolfas Šaulys, Viktorija Pileckaite-Lillemets, Rosita Raud, Anna Daniela Saaliste jt.

ELU juhatuse liikmed on osalenud mitmel konverentsil ja semi­naril. Ilmunud on infobülletäänid ELU-97, ELU-98, ELU-99. ELU juubeliks valmistatakse ette infobülletääni nr. 4. Eesti leedulaste püüdlustest ning tegevusest on kujutatud 86 artiklit Eesti ja Leedu ajakirjanduses ning ülemaailmses leedulaste ajakirjas "Pasaulio lietuvis". Meil on avatud internetisalong, mida juhendab Vladas Graužinis.

Olles katoliiklased, on paljud leedulased oma inimliku eksis­tentsi sügavamat olemust otsinud mitmel palverännakul, mis viisid paljudesse pühadesse paikadesse Roomas, Aglonas, Vilniuses ja Cestochowas.

Jaanuarist 2000 tegutseb uuesti leedukeelne pühapäevakool. Viis leedu-eesti segaperekondade last viibisid suvel rahvusvahe­lises leedu laste puhkelaagris ning kaks last Saaremaal eesti­keelses laagris. Üheskoos püüame taastada leedu noorte orga­nisatsiooni.

Lähtudes Ülemaailmse Leedulaste Ühenduse dokumendist Leedu Hartast, mis juba 50 aastat aitab leedulastel hoida oma aatelisust, traditsioone ning identiteeti, seavad Eesti Leedulaste Ühenduse liikmed, valmistudes ELU 20. juubeliks, enda ette järgmised põhieesmärgid:

Cecilija-Rasa UNT
ELU esinaine

Leedulaseks oleme sündinud, leedulaseks me jääme!

ÜLEMAAILMNE LEEDULASTE ÜHENDUS
Leedu rahva igipõliste pürgimuste saavutamiseks kuulutakse välja

Leedu Harta:

  1. Rahvus on inimeste sünnipärane ühen­dus. Keegi ei saa sundida selle ühenduse sidemeid katkestama. Üle maailma elavad leedulased moodustavad Üle­maailmse Leedulaste Ühenduse.
  2. Inimesel on õigus oma rahvust tun­nistada ja seda kindlustada. Leedulane jääb leedulaseks igal pool ja alati. Leedulane annab tulevastele põlvedele edasi leedu rahva eluviisi.
  3. Keel on kõige tugevam ühenduse side. Leedu keel on leedulase uhkuse sümbol.
  4. Perekond on rahvuse elu alus. Leedulane loob leedu perekonna.
  5. Rahvuskultuur on tee rahvusvahelisele tunnustusele ja suhtlemisele. Iga leedu­lase kõhus on luua tingimused rahvuskul­tuuri arendamiseks.
  6. Riik on kõige kõrgem rahvusühenduse organisatsioon. Leedulane võitleb ennast­salgavalt oma töö, teadmiste ja varan­dusega sõltumatu Leedu riigi kaitseks ja säilitamiseks.
  7. Kool on rahvusliku hinge kolle. Iga leedulase aateline kõhus on toetada leedu kooli.
  8. Selts on rahvuskultuuri toekas abiline. Leedulane loob ja toetab usu-, kultuuri-, noorte-, ameti- ja heategevusseltse.
  9. Meie esivanemate võitlus ja panus lee­dukeelse raamatu heaks on nagu testa­ment, mis kohustab kõiki leedu rahva põlvkondi. Leedulane organiseerib ja toetab leedukeelse trükisõna ilmumist.
  10. Rahva ajalugu on parim rahva õpetaja. Leedulane hindab oma rahva minevikku ja traditsioone.
  11. Rahvuse solidaarsus on rahvuse kõrgeim aade. Leedulane tugevdab rahvuse solidaarsust. Kõik leedulased on võrdsed, ühe rahva lapsed, vennad. Rahvusliku mõistmise ja ühtsuse hüvan­guks annab leedulane oma rahvussoli-daarsuse panuse.
  12. Leedu rahvusvärvid on kollane, rohe­line ja punane. Leedu rahvuspüha on 16.veebruar. Leedulase hüüdlause on "Leedulaseks oleme me sündinud ja leedulaseks me jääme".
  13. Leedulane on lojaalne sellele maale, kus ta elab. Leedulase suhted teiste rah­vastega määravad armastus ja austus inimese isikuvabaduse, au, elu, tervise ja eraomandi vastu.

Saksamaa, 14. juuni 1949