Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2004. aasta tegevusaruanne

Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2004. aasta tegevusaruanne

ERÜ Esinduskogu koosolekud toimusid 18.02., 17.03., 29.04., 21.09.,  27.10 ja 23.11. 29. aprillil valiti uus ERÜ juhatus, kuhu kuuluvad Vira Konyk, Veronika Palandi, Jaak Prozes, Juris Žigurs ja Erika Veber

1. Vähemusrahvuste ja ERÜ liikmesorganisatsioonide esindamine riigi ja linna tasandil, EV Presidendi Vähmusrahvuste Ümarlauas, vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasaaitamine. ERÜ nõukogu asutamine. Tallinnas Vähemusrahvuste Ümarlaua asutamisele kaasaaitamine.
   Eestimaa Rahvuste Ühendus (ERÜ)esindas läbi erinevate linna ja riigi tasandil nõupidamiste rahvusvähemusi. Eelmisel aastal said ingerisoomlased  Kultuurautonoomia - ERÜ on püüdnud omalt poolt igati julgustada rahvusvähemusi taotlema  kultuurautonoomiat. ERÜ on toetanud initsiativi rahvusvähemuste seaduse väljatöötamiseks. Eestimaa Rahvuste {henduse initsiatiivil  asutatud Tallinna Vähemusrahvuste Ümarlaua nimekiri on Tallinna linnavalitsuse poolt detsembris kinnitatud. Eestimaa Rahvuste Ühendus aitas kaasa EBLUL – i Eesti poolse organisatsiooni moodustamisele. 
2. Seltside projektide koostamisele kaasaaitamine ja nõustamine. Fondide ja teiste finantsallikate kohta info vahendamine.
   ERÜ juhatus ja büroo igapäevaśe töö juurde käib nõustamine, samuti projektide koostamisele kaasaaitamine. Seltsde soovil on püütud leida andmeid ka teiste finantsallikate kohta. Mõtted ja n.ö ERÜ sponsorpoliitika osas on jäänud juttude tasandile.
3. Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusstrateegia väljaarendamine ja valmimine 2004 – 2007.
   ERÜ- l ei õnnestunud tegevusstrateegiat edasi arendada.
4. Väliskontaktide jatkuv arendamine Baltimaade ja Skandinaavia maade suunal. ERÜ delegatsiooni lähetamine Lätti ja Leetu. Aktiivne töö Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemusrahvuste Liidus. Konverentsi korraldamine Balti- ja Skandinaaviamaade vähemusrahvuste problemaatika ja seadusandluse tutvustamiseks ning koostöö arendamiseks.
   Eestimaa Rahvuste Ühenduse XVI Foorumi tööst võttis osa Läti Vähemusrahvuste assotsiatsiooni 15 liikmeline delegatsioon. ERÜ esimees Jaak Prozes osales 20. – 22. maini Kamen Slaskis (Poola) toimunud Euroopa VähemusrahvusteFöderaalliidu 49 kongressi töös. 23 . – 25. mai viibis J.Prozes Prahas, kus tutvus Tšehhi Vähemusrahvuste Assotsiatsiooni tööga. Juris Žigurs 27. mai – 29. mai Daugavpilsis tutvustamas ERÜ –d ja rahvusvähemusi. J.Prozes käis 22. – 23. oktoober St. Peterburis ja sõlmis kontakte Peterburi Vähemusrahvuste Assotsiatsiooniga, pidas kõne St. Peterburi Tšuvaši Kultuuriseltsi 10 aastapäeva pidustustel.
5. ERÜ tegevuse arendamine Ida-Virumaal ja Tartus. ERÜ Narva Keskuse väljaarendamine.
   ERÜ oleks võinud nendel suunadel olla aktiivsem, Narva Keskust väljaarendada . Siiski J.Prozes esines ettekandega Narva Vähemusrhvuste Ümarlaua poolt korraldatud  konverentsil 24. oktoobril. Eestimaa Rahvuste Ühendus osales Jõhvis 15. – 18. juuli toimunud Vähemusrahvuste Päevadel.
6. Seltside juures tegutsevatele pühapäevakoolidele toetuse otsimine, pühapäevakoolide tegevusprintsiipide edasine korrastamine. Rahvusvähemuste keelte õpetamisele põhikoolis ja gümnaasiumis kaasaaitamine. ERÜ Rahvaülikooli käivitamine ja vastava nõukogu asutamine.
   ERÜ pühapäevakoolide osas oleme informeerinud kogukondi nii rahvusvähemuste keelte õpetamisest gümnaasiumites kui ka MEIS- I poolt toetatavatest  projektidest. ERÜ on püüdnud koostöös teiste katusorganisatsioonidega leida võimalusi pühapäevakoolide baasfinantserimiseks. ERÜ Rahvaülikooli käivitada pole õnnestunud.
7. Seltside ruumiprobleemide lahendamisele kaasaaitamine.
   ERÜ saatis vastava märgukirja Tallinna linnapeale E. Savisaarele, on kohtutud ( V.Konyk ja J.Prozes) Tallinna abilinnapea T.Muravjovaga, samuti Salme Kultuurikeskuse direktori U.Loo`ga ( J.Prozes ja E.Veber). Ruumiprobleem on jätkuvalt tõsine. Eestimaa Rahvuste Ühendus kolis suuremasse ruumi Tallinna Matkamajas, kaudu on ERÜ võimaldanud toa üleval pidamist Tallinna Matkamaja hoovimajas.
8. Infolehe väljaandmine 2 x aastas. ERÜ ja tema seltside tegevuse tutvustamine meedias.
   Infolehte välja anda ei õnnestunud. ERÜ koostas kokku 11 pressiteadet.
9. ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kodulehekülje täiendamine internetis.
   ERÜ kodulehekülg on üks jagu täienenud ja külastatavus oli eelmine aasta paiguti vägagi kõrge. Kahjuks peame me tõdema, et ERÜ seltside kohta käiv informatsioon on tihtipeale vananenud ega ei uuene. Samuti on probleeme info kätte saadavusega seltside esimeestelet.
10. XVI Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine septembris ja kontserdiga sünnipäeva tähistamine. ERÜ ajaloo väljaandmine.
    Eestimaa Rahvuste Ühenduse XVI Foorum toimus 30. oktoobril Rahvusraamatukogus. Tervitus Paul-Eerik Rummolt. Ettekandeid pidasid Aarne Veedla( Rahvastiku ministri büroo), Tanel Mätlik ( "Gravitas), Kaarle Sulamaa ( Tallinna Pedagoogikaülikool), Carsten Wilms ( Saksa Suusraatkond), Silvi Teesalu( Taani Kultuuriinstituut), Toivo Kabanen ( Ingerisoolmaste Liit), Aleksander Dusman ( Ida-Virumaa Integratsioonikeskus), Maie Soll (EV Haridusministeerium, Rafi Kharajanyan (Läti Vähemusrahvuste Assotsiaytsioon). Vaadati filmi Läti rahvusvähemustest. Võeti vastu deklaratsioon. 
11. Eestimaa Rahvusvähemuste Päeva tähistamine 22. septembril.
    Eestimaa Rahvuste Päeva tähistati 25.09. ERÜ Esinduskogu laiendatud  koosolekuga, kus ERÜ kohta tulevikuvisioone esitasid Mati Luik (MEIS), Ene Vohu ( Tallinna Kultuuriväärtuste osak.), Aarne Veedla ( Rahvastikuministri büroo)jt. Pärast oli väike pidulaud
12. Eestimaa Rahvuste Ühenduse Arenduskeskuse väljaarendamine. Internetipunkti käigushoidmine.
    Internetipunkt likvideeriti eelmise aasta märtsis. Arenduskeskus ootab siiamaani arendajat.
13. ERÜ kontserditegevuse hoogustamine. Kontserdi korraldamine EV 86. aastapäeva , Rahvusvähemuste Päeva ja Eesti Vabariigi kodaniku päeva puhul.
    Eestimaa Rahvuste Ühendusel ei õnnestunud kontserditegevust arendada. Eesti Vabariigi aastapäeva puhul initsieeris Eestimaa Rahvuse Ühendus rahvastikuministri vastuvõtu, samuti käidi külas ja tutvuti Riigikogu tööga. Riigikogus oli võimalik tutvuda Siiri Oviiri ja Urmas Reinsalu ning spiiker Ene Ergmaga. Konsert korraldti vanalinnapäevade ajal.i
14. Vanalinnapäevade ajal eraldi kavaga esinemine. Projekti väljatöötamine ja käivitamine.
    Esmakordselt õnnestus Vanalinnapäevade tarvis välja töötada vastvalt konkursi tingimusteöle oma projekt. Ukraina Kultuurikeskuses toimus 2 kontserti – üks klassikaline ja teine folkloorikontsert .  Folkooripool esinesid ukraina koor "Mrija", tšuvaši folklooriansambel "Palan", Eestist külastanud moldova folkansambel"Martisor". Klassikalisel kontserdil aga Armen Andranikjan  ( armeenia), Vsevolod Koljada( valgevene), Sofija Joons ( rootsi), Ukraina Kultuurikeskuse ansambel tšellol ja vokaalansambel "Vidlunnja"
15. Rahvalaulu ja – tantsu konkurss-kontserdi läbiviimine.
    Ei õnnestunud ellu viia.
16. Rahvusvähemusi puudutava filmi ja telesaraja väljatöötamine.
    Vastav telesari läks käiku ja kokuvõttes on toodetud arvukalt materjali, mille abil võiks valmida ERÜ film.
17. ERÜ keelelaagri korraldamine. Koostööpartneri leidmine.
    ERÜ – l oma keelelaagrit korraldada ei õnnestunud. Koostööpartnerit ei õnnestunud leida.
18. ERÜ noorteorganisatsiooni tegevuse taastamine.
    ERÜ pidas konsultatsioone AIESEC – iga vastava organisatsiooni asutamiseks. Paraku ei ole meie noortel pisavat sünergiat sellise organisatsiooni moodustamiseks.
19. Eesti rahvusvähemusi puudutava käsitöö avatud näitus-müügi korraldamine
    Käsitöö näitus-müüki korraldada ei õnnestunud. ERÜ aitas Eesti valgevenelastel korraldada jõulu näitus-müüki Raekoja platsil.
20. Üldharivate seminaride korraldamine . ERÜ klubi tegevuse arendamine.
    ERÜ korraldas kaks klubiõhtut, 24. novembril kodanikupäevale pühendatud klubi , esines Kai Willadsen Euroopa Delegatsioon Eestis ja 8. detsember Poola õhtu.
21. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuri tutvustavate ürituste läbiviimine ( 4 ).
    ERÜ ise selliseid üritusi ei korraldanud.
22. Kohtumiste korraldamine riigikogu ja valitsuse esindajatega.
    8. detsembril kohtus ERÜ Eesti Vabariigi  presidendi Arnold Rüütliga. Kohtumisel räägiti meie vähemusrahvuste probleemidest ja mõtiskleti selle üle kuidas saaks ERÜ rahvusvähemusi ja EV presidendi institutsioone.
23. Ajakirjanduspreemia väljaandmine.
    Ajakirjanduspreemiat välja ei antud.
24. Koostöös Kirjandusmuuseumiga konkursi väljakuulutamine “Vähemusrahvuste elulood”.
    Vastavat konkurssi pole õnnestunud siiamaani välja kuulutada. On peetud vastavaid läbirääkimisi Ruth Hindrikkusega.
25. Koostöös Eesti Genealoogiaseltsiga suguvõsauurimise kampaania käivitamine.
    Kahjuks ei ole õnnestunud.
26. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumiga mõttetalgute algatamine Eesti rahvusvähemusi tutvustava ekspositsiooni loomiseks.
    On peetud vastavaid läbirääkimisi. Eesti Rahva Muuseum on alustanud ingerisoomlaste esemete kokku korjamist.
27. Ettevalmistused rahvusvähemuste kunstinäituse korraldamiseks.
    Vastvaid ettevalmistusi ei õnnestunud teha.
28. Jõuluürituste läbiviimine lastele ja vana-aasta peo-koosviibimise korraldamine.
    30. detsembril toimus ERÜ  jõulupidu Tallinna Matkamajas.

Muu tegevus :

• Eestimaa Rahvuste Ühendus liitus Laulu – ja Tantsupeo Sihtasutuse metsaistutamise aktsiooniga ja käis 15. mail Sõrves ( Harku vald) metsa istutamas. ERÜ istutas koos Harku vallavanemaga Harku alevikku kaks pärna. 
• J.Prozes on kirjutanud artikli "Ingerisoomlaste kultuurautonoomia" ( ei ilmunud) ja "Rahvastepaabel Krimm" ilmus 29.10 ajalehes "Sirp". Lisaks esines J.Prozes ettekandega 27.11 EV presidendi ümarlaua suurkogul , teemaks "Kultuurautonoomia seaduse rakendamisest Eestis – probleemid ja tulevik". J.Prozes kirjutas hinnangu projektile  "Eesti rändeprotsessid Euroopa Liidu rändetendentside kontekstis", konsulteeris EV Välisministeeriumi küsimustes, mis puudutavad Eesti seadusandluse vastavust Euroopa Vähemusrahvuste raamakonventsiooniga.