Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2003. aasta tegevusaruanne

Aruanne on kinnitatud 26.02.2004.a Esinduskogu koosolekul.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2003. aasta lühike tegevusaruanne

Eestimaa Rahvuste Ühendus pidas 4 Esinduskogu  istungit 28.01, 13.05., 9.09. ja 11.12.

1. Vähemusrahvuste ja ERÜ liikmesorganisatsioonide esindamine riigi ja linna tasandil, EV Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlauas, vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasaaitamine. ERÜ nõukogu asutamine. Tallinnas Vähemusrahvuste Ümarlaua asutamisele kaasaaitamine.
   Eestimaa Rahvuste Ühendus jätkas oma liikmesorganisatsioonide esindamist nii riigi kui linna tasandil. Riigi tasandil kaasnesid probleemid tööga EV kultuuriministri vähemusrahvuste nõukogus. Passiivsemaks muutus EV Presidendi ümarlaua töö , ERÜ ei jäänud oma osaga rahule EV Presidendi vähemusrahvuste ümarlaua 10. aastapäeva üritustel. ERÜ nõukogu asatamine takerdus, samuti pole leidnud edasist arengut Tallinna Vähemusrahvuste Ümarlaua mõte.
2. Seltside projektide koostamisele kaasaaitamine ja nõustamine. Fondide ja teiste finantsallikate kohta info vahendamine.
   ERÜ Büroo tegeles seltside nõustamise küsimustega ja aitas projektide koostamisele aktiivselt kaasa, samuti vahendati aktiivselt infot erinevatest fondidest.
3. Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusstrateegia väljaarendamine ja valmimine 2003 – 2007.
   Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusstrateegia ei leidnud aktiivset väljaarendamist.
4. Väliskontaktide jatkuv arendamine Baltimaade ja Skandinaavia maade suunal. ERÜ delegatsiooni lähetamine Lätti ja Leetu. Aktiivne töö Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemusrahvuste Liidus. Konverentsi korraldamine Balti- ja Skandinaaviamaade vähemusrahvuste problemaatika ja seadusandluse tutvustamiseks ning koostöö arendamiseks.
   Eestimaa Rahvuste Ühendus arendas innukalt väliskontakte. Eriti Baltimaade suunal. Komandeeringus Vilniuses käisid Jaak Prozes ja Timur Seifullen, kes pidasid ka Eesti rahvusvähemusi tutvustavad ettekanded, Riias Läti Vähemusrahvuste 15. aastapäeva üritustel terve delegatsioon. XV  Eestimaa Rahvuste Foorumil osalesid Läti ja Leedu delegatsioonid, Läti ja Leedu rahvusvähemuste keskorganisatsioonidega kirjutati alla koostööleping. Jaak Prozes võttis  maikuus osa Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu kongressi tööst Bolzanos(Itaalia) ja esines Eesti rahvusvähemuse poliitikat tutvustava sõnavõtuga. Oktoobri lõpul viibisid Jaak Prozes, Timur Seifullen, Vira Konik ja Veronika Palandi Eesti delegatsiooni koosseisus Moldovas.
5. ERÜ tegevuse arendamine Ida-Virumaal ja Tartus. ERÜ Narva Keskuse väljaarendamine.
   Eestimaa Rahvuste Ühenduse poolt pidas Jaak Prozes ettekande Tartu Rahvusvähemuste Ümarlaua istungil. Narva Keskuse väljaarendamine ei õnnestunud, küll aga osalesid Narva vähemusrahvused 22.02. Eestimaa Rahvuste Ühenduse poolt korraldatud EV 85. aastapäeva üriustel. Jaak Prozes viibis Narva rahvusvähemuste päevade ajal Narvas.
6. Seltside juures tegutsevatele pühapäevakoolidele toetuse otsimine, pühapäevakoolide tegevusprintsiipide edasine korrastamine. Rahvusvähemuste keelte õpetamisele põhikoolis ja gümnaasiumis kaasaaitamine. ERÜ Rahvaülikooli käivitamine ja vastava nõukogu asutamine..
   Eestimaa Rahvuste Ühendus tegeles jätkuvalt toetuse otsimisega Eesti rahvusvähemuste pühapäevakoolidele. Paraku olukord pühapäevakoolide toeuse osas on halvenenud. Eestimaa Rahvuste Ühendus määras Daniel Lukazs Skovroni Eesti haridusministeeriumi vähemusrahvuste töörühma. Eestimaa Rahvuste Ühendusest 5 inimest läbisid Tartu Ülikoolis kursuse, mis võimaldab emakeeelt õpetada põhikoolis. Eestimaa Rahvuste Ühendus koostas pühapäevakoolide rahastamist puudutava,  selgitust nõudva kirja.
7. Seltside ruumiprobleemide lahendamisele kaasaaitamine.
   Seltside ruumiküsimuses liikusid asjad edasi, Eesti Mari Kogukond ja Eesti Tšuvaši Kultuuriselts said ruumi Tallinna Matkamajas. Tallinna linna poolt lubatud rahad, lubavad ruumiprobleemi lahendamist tulevikus ka teistele kogukondadele.
8. Infolehe väljaandmine 2 x aastas. ERÜ ja tema seltside tegevuse tutvustamine meedias.
   Infolehe väljaandmine ei õnnestunud. Eestimaa Rahvuste Ühenduse ja tema  tegevuse kohta ilmus  mitmeid artikleid. ERÜ vahendusel käsid paljud kogukondade esimehed ennast tutvustamas raadios ja televisioonis. Rahvusvähemuste Päeva puhul toimus dokfilmi “Eestimaa Rahvuste Foorum” näitamine ETV-s, jätkus ERÜ rahvusvähemuste filmimine uue filmi tarvis.
9. ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kodulehekülje täiendamine internetis.
   Eestimaa Rahvuste Ühenduse kodulehekülg täienes ja arenes. Muutus lehekülje kujundus. Euroopa Nõukogu toel ilmusid värsked materjalid inglise ja vene keeles. Keskmine külastajate hulk on viimastel kuudel püsinud 30 inimese ümber päevas. ERÜ konstanteerib jätkuvalt seltside kodulehekülgede nõrkust, samuti asjaolu, et informatsioon seltside toimuvatest üritustest on ebapiisav.
   ERÜ koduleheküljele ilmus 8 uut artiklit. ERÜ saatis oma ja likmesorganisatsioonie kohta välja 13 pressiteadet.
10. XV Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine septembris ja kontserdiga sünnipäeva tähistamine. Albumi väljaandmine.
    XV Eestimaa Rahvuste Foorum toimus 21.09. Eestimaa Rahvusraamatukogus. Osalejaid umbes 150. Foorumil esinesid ettekannetega Paul-Eerik Rummo, Jaak Prozes, Timur Seifullen, Toivo Kabanen, Nikolai Solovei, Aleksandr Dusman, Klara Hallik, Andra Veideman, Rafi Haradzanjan (läti), Ruslan Arutiunian (leedu), Alviida Gedaminskiene (leedu), Kjell Herberts (soome)
    Toimus kaks kontserti 19.09. folkloorikontsert Tallinna Matkamajas. Pealtvaatajaid 150.  Esinesid Ukraina Kaasmaalaskonna ansambel “Vidlunnja”, Eesti Juudi Kogukonna ansambel “Lehaim”, Tšuvaši Kultuuriseltsi ansambel “Palan”, Elšan Nadžarov Aserbaidžaani Kogukond, Helena Kononova Eestimaa Lätlaste Selts, Eesti Valgevenelaste Assotsiatsiooni rahvamuusika ansambel “Alesja”, Armen Andrikjan Eesti Armeenia Selts ja SofijaJoons/Aapo Ilves Rootslaste Selts, Slaavi Kultuuriseltsi ansambel “Blitsa”ja Dr. Raffi Kharajanyan (armeenia))   ja klassikalise muusika kontsert 20.09. Mustpeade Majas, kus  pealtvvatajaid 180. Esinesid Naili Saripova (tatari), Margarete Fišer (saksa), Karine Jeremjan (armeenia), Ljudmilla Kõrts (läti), Aliina Sokolovskaja (valgevene), Tatjana Drobisina ja Iraida Galimova (vene), Edmunds Altmanis (läti), Tatjana Romanova (mari), Nonna Raxmanova (vene) ja Dr. Raffi Kharajanyan (armeenia). Albumi väljaandmine ei õnnestunud. Aasta lõpul toimus ERÜ ajaloo fikseerimise asjus mõttevahetus Elhonen Saksaga, Hagi Šein on lubanud ERÜ-le enda valduses olevaid materjale kasutada ja tutvustada.
11. Eestimaa Rahvusvähemuste Päeva tähistamine 22. septembril.
    Eestimaa Rahvuste Ühendus tähistas piduliku vastuvõtuga Rahvusvähemuste Päeva Tallinna Raekojas. Parimad ERÜ aktivistid ja kogukondade asutajad said aukirjad rahvastikuministri Paul- Eerik Rummo  poolt.Esinesid Timur Fišel (juudi) ja Alla Inno-Jakimenko (ukraina)
12. Eestimaa Rahvuste Ühenduse Arenduskeskuse väljaarendamine. Internetipunkti käigushoidmine.
    Eestimaa Rahvuste Ühendusel ei õnnestunud Arenduskeskust välja arendada. Internetipunkti juhataja Juri Jurkevitš lahkus . Internetipunkt püsis käigus, tänu  Tõnu Kalvetile.
13. ERÜ kontserditegevuse hoogustamine. Kontserdi korraldamine EV 85. aastapäeva , Vanalinnapäevade , Rahvusvähemuste Päeva ja Eesti Vabariigi Kodaniku Päeva puhul.
    Eestimaa Rahvuste Ühenduse kontserditegevuse hoogustamine teataval määral õnnestus. Korraldati 2 kontserti Eesti Vabariigi aastapäeva ja Rahvusvähemuste Päeva e. ERÜ 15. sünnipäeva puhul. ERÜ kontserte külastanud inimesed suhtusid positiivselt kontserdikava kava koostamisse, samuti juhtimisse. ERÜ on tänulik Juris Žigursile ja Jevgenia Haponenile. Eesti Vabariigi 85. aastapäeva puhul esinesid Valentina Taluma( läti), Tuule Kann (leedu), Ljudmilla Kõrts (ukraina), ansambel “Vidlunnja”(ukraina), Alina Sokolinskaja (valgevene), Tallinna Ingerisoomlaste Seltsi naisansambel. Tervitasid Tsuvaši ja Usbeki lapsed. Peokõne Edgar Savisaar.
14. Rahvalaulu ja – tantsu konkurss-kontserdi läbiviimine.
    Rahvalaulu ja- tantsu konkursi läbiviimine ei õnnestunud, seoses materiaalsete vahendite puudumisega.
15. ERÜ keelelaagri korraldamine. Koostööpartneri leidmine.
    ERÜ Keelelaagri korraldamine ei õnnestunud, sest me ei leidnud sobivat partnerit.
16.  ERÜ noorteorganisatsiooni tegevusele kaasaaitamine.
    ERÜ Noorteorganisatsiooni tegevus ei edenenud.
17. Üldharivate seminaride korraldamine . ERÜ klubi käivitamine.
    Eestimaa Rahvuste Ühenduse klubi käivitus. Klubiõhtuid toimus 12. Klubi käis koos Tallinna Matkamaja Kaminasaalis, kolmapäeviti kell 17.00. Klubis esinesid poliitikud Katrin Saks, Urmas Reitalu, Sergei Ivanov, Mart Nutt. Riigiametnikud Paul-Eerik Rummo, Raffik Grigorjan, Natalia Vaino, Koidu Mesilane. Suursaadikud ( Leedu suursaadik, Läti Suursaadik, Ukraina suursaadik). Rahvusvähemuste esindajad Jaak Prozes, Timur Seifullen, Albert Saunanen.
18. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuri tutvustavate ürituste läbiviimine ( 4 ).
    Eestimaa Rahvuste Ühendus selliseid üritusi tänavu ei korraldanud.
19. Kohtumiste korraldamine riigikogu ja valitsuse esindajatega.
    Toimusid kohtumised läbi ERÜ klubi. Eraldi kohtumiste korraldamiseks puudus vajadus.
20. Ajakirjanduspreemia väljaandmine.
    Ajakirjanduspreemiat rahapuudusel välja ei antud.
21. Koostöös Kirjandusmuuseumiga konkursi väljakuulutamine “Vähemusrahvuste elulood”.
    Konkurssi läbi ei viidud. Kirjandusmuuseum tegeleb probleemiga koostöös Tartu Ülikooli slaavi keelte õppetooliga.
22. Koostöös Eesti Genealoogiaseltsiga suguvõsauurimise kampaania käivitamine.
    Suguvõsa uurimuse kampaaniat ei õnnestunud läbi viia, sest ei leitud eestvedajat.
23. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumiga mõttetalgute algatamine Eesti rahvusvähemusi tutvustava ekspositsiooni loomiseks.
    Kahjuks on vastav mõte soikunud.
24. Sammas Galeriis rahvusvähemuste kunstinäituse korraldamine (detsember ).
    Kunstinäituse korraldamine jäi ära seoses sellega, et ei leitud kuraatorit.
25. Jõuluürituste läbiviimine lastele ja vana-aasta peo-koosviibimise korraldamine. 
    detsembril toimus meeleolukas jõulupidu Salme Keskuses 80 inimesele.
26. Muud
    Muu tegevuse all juba teist aastat järjest tähistas ERÜ 8. märtisl Naistepäeva. Jaak Prozes kirjutas Avatud Eesti Fondile ja Eesti Instituudile ulatusliku raporti Moldova rahvusvähemuste poliitikast, samuti ülevaate venekeelse elanikkonna olukorrast Eestis ja Lätis Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidule.