Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2002. aasta tööaruanne

Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2002. aasta tööaruanne

ERÜ Esinduskogu istungid toimusid 18.02, 23.04., 11.09 ja 18.12.

1. Vähemusrahvuste ja ERÜ liikmesorganisatsioonide esindamine riigi ja linna tasandil, EV Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlauas, vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasaaitamine. ERÜ nõukogu asutamine. Tallinnas Vähemusrahvuste Ümarlaua asutamisele kaasaaitamine.
   2002.a oli ERÜ esindatud kõikides riigi ja kohaliku omavalitsuste juures rahvusvähemuste küsimusi puudutavates nõukogudes ja töögruppides. Siiski jäi ERÜ panus puudulikuks vähemusrahvuste seadusandluse väljatöötamist puudutavas osas. Samuti ei õnnestunud asutada ERÜ nõukogu. Tallinna linnavalitsusele esitati ettepanek vastava ümarlaua moodustamiseks. Linnavalitsuse vastuses kiideti mote heaks, paraku reaalsete tulemusteni pole jõutud.  ERÜ ettepanekul laienes EV Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud

2. Aktiivne osalemine Eesti Kodanikeühenduste Liitude Esinduskogu töös. Koostöö reguleerimine Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga.
   Eestimaa Rahvuste Ühendus ei kuulu enam EMSL-I, kuid peab põhimõtteliselt vajalikuks infovahetust. EKLE töö soikus eelmise aasta lõpus ja ERÜ ei leidnud ressursse ega võimalusi EKLE tegevuses osaleda.

3. Seltside projektide koostamisele kaasaaitamine ja nõustamine. Fondide ja teiste finantsallikate kohta info vahendamine.
    Eestimaa Rahvuste Ühendus osutas tõhustas oma abi seltsidele. Aprillis avas ERÜ  avatud  internetipunkti Raekoja plats 18 . Seltside esimehed said oma e- aadressid ja võimaluse saada arvutialast koolitust. Interneipunkti juhatajana töötas kuni 20. detsembrini Enn Ellandi. Terve aasta jooksul abistas Toivo Tint seltse projektide kirjutamisel ja koostamisel.

4. Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusstrateegia väljaarendamine ja valmimine 2002 – 2007.
   Eestimaa Rahvuste Ühendusel valmis läbiviidud uuringu tulemusena arengustrateegia, mille põhimõtted kiideti heaks 6. - 7. septembril Andineemel  ( Kuusalu vald) seltside esimeeste väljasõiduistungil.

5. Väliskontaktide jatkuv arendamine Baltimaade ja Skandinaavia maade suunal. ERÜ delegatsiooni lähetamine Lätti ja Leetu. Aktiivne töö Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemusrahvuste Liidus. Konverentsi korraldamine Balti- ja Skandinaaviamaade vähemusrahvuste problemaatika ja seadusandluse tutvustamiseks ning koostöö arendamiseks.

   Eestimaa Rahvuste Ühendus arendas sel aastal tunduvalt oma  väliskontakte. 2. –3.  märtsil toimus ERÜ delegatsiooni ( 30 inimest ) visiit Riiga, kus kohtuti Läti Rahvusvähemuste Assotsitsiooniga. Korraldati ühiskonverents ja ühiskontsert. Läti ja Leedu esindajad külastasid ja esinesid ettekannetega XIV Eestimaa Rahvuste Foorumil ja võtsid osa rahvusvähemuste päevale pühendatud üritusest Narvas.  Assotsiatsioon sõlmis eelkokkulepped Läti ja Leedu rahvusvähemuste organisatsioonidega üldise koostöökokkuleppe sõlmimiseks. Pooled avaldasid valmisolekut kirjutada vastav leping alla 2003.a. I poolaastal. Jätkuvalt hoidis assotsiatsioon tihedat kontakti Rootsi Eestlaste Keskliidu ja Soome Rootslaste Keskliiduga, ERÜ võõrustas kontserdiga ja piduliku koosviibimisega pühapäevakoolide õpetajaid Turu linnast.

   Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindajana osales Jaak Prozes 22. – 26. mai Suboticas ( Jugoslaavia) Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu kongressil ja pidas ettekande.

   Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindajana osales Jevgenia Haponen Ukraina karavanil, mis läbis riigid Eestist – Jugoslaaviani. Eesmärgiks ukraina rahvusvähemuse ja erinevate seadustega tutvumine Ida-Euroopa riikides, samuti filmi valmimine. 

   Eestimaa Rahvuste Ühenduse esindajana viibis Jaak Prozes Brüsselis Euroopa Liidu poolt korraldatud rahvusvähemuste ja migratsiooniküsimuste  konverentsil 11. – 14. septembrini.

6. ERÜ tegevuse arendamine Ida-Virumaal ja Tartus. ERÜ Narva Keskuse väljaarendamine.

   ERÜ on aktiivselt teinud koostööd Narva ja Tartu rahvusvähemustega. Narva ja Tartu rahvusvähemuste delegatsioonid viibisid XIV Eestimaa Rahvuste Foorumil. ERÜ esindajad on korduvalt viibinud ettekannetega Narva ja Tartu rahvusvähemuste ümarlaua istungitel, samuti sealsetel konverentsidel.   ERÜ täiendas ja korrigeeris 2000.a. detsembris Narva Rahvusvähemuste Ümarlauaga sõlmitud lepingut. Suurenes ERÜ esindatus Narvas ja Tartus. ERÜ on Narvas ja Tartus  esindatud  5 organisatsiooniga. ERÜ tegeleb sobiva vormi leidmisega oma  Narva keskuse asutamiseks.    

7. Seltside juures tegutsevatele pühapäevakoolidele toetuse otsimine, pühapäevakoolide tegevusprintsiipide edasine korrastamine. Rahvusvähemuste keelte õpetamisele põhikoolis ja gümnaasiumis kaasaaitamine. ERÜ Rahvaülikooli käivitamine ja vastava nõukogu asutamine.

   ERÜ on teinud aktiivselt koostööd EV Haridusministeeriumiga pühapäevakoolidele toetuse leidmise eesmärgil. On osaletud vastavate dokumentid, seaduste ja määruste väljatöötamises. Viidud läbi ja esitatud EV Haridusministeeriumile sotsioloogiline  uurimus  pühapäevakoolide tööst ja tulevikuvisioonist. ERÜ on toetanud rahaliselt kümmet  rahvusvähemuste pühapäevakooli. 24. oktoobril korraldas ERÜ  ajakirjanikele ja riigiametnikele pühapäevakoole tutvustava õhtu ( Kõned, rahvustoidu, kingitused, näidisõpe) Eesti Azeri Kogukonnas. Oktoobris moodustati ERÜ juurde töögrupp Rahvaülikooli kävitamiseks. Töögruppi kuuluvad Kristi Mikiver ( Eesti Rootslaste Selts), Riida Zahharova ( Tsuvasi Kultuuriselts), Jaak Prozres ( ERÜ) ja Dr. Jelena Rootamm – Valter, kes on grupi esimees. 

8. Seltside ruumiprobleemide lahendamisele kaasaaitamine.

   Seltside ruumiprobleem on endiselt äärmiselt valus. ERÜ on saanud positiivse vastuse Kesklinna valitsuselt , kes pakub ruume Nafta tänaval. Paraku need ruumid ei sobi enamikele kogukondadest. Praeguseks on tellitud ruumide remondi kalkulatsioon ja ruumide osas jätkab läbirääkimisi Tallinna Ingerisoolmaste Selts. 

9. Infolehe väljaandmine 4 x aastas. ERÜ ja tema seltside tegevuse tutvustamine meedias.

   ERÜ ei andnud välja oma infolehte. Küll aga valmisid osade seltside kohta reklaamlehed. Valmis ERÜ film “Eestimaa Rahvuste Foorum”, mida näidati rahvusvähemuste päeval ETV-s. J.Prozes kirjutas kaks artiklit aprilli “Postimehes”  pealkirjaga “Rahvus pole probleem ega project” ja 4. oktoobri “Päevalehes” pealkirjaga “Eesti vähemusrahvused venestuvad”. ERÜ saatis välja 10  pressiteadet. Suurenes tunduvalt artiklite, saadete arv, milles kajastati ERÜ ja tema seltside tegevust. Eriti vääriks märkimist koostöö paranemine RAADIO 4 toimetusega, samuti ETV-ga.

10. ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kodulehekülje täiendamine internetis.

    ERÜ ja liikmesorganisatsioonide koduleheküljed arenesid tunduvalt edasi. Järsult suurenes septembris kodulehekülje kasutajate arv, tõustes nii mõnigi päev 50 ümber, mis näitab, et vajadus sellise kodulehe järele on olemas.  Keskmine külastajate hulk püsis 2002.a. september – detsember 25 inimese umber päevas.

11. XIV Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine septembris ja kontserdiga sünnipäeva tähistamine.

    XIV Eestimaa Rahvuste Foorum õnnestus hästi. Nimekirjade järgi osales Foorumil 184 inimest. Foorum oli pühendatud koostööle. Konverentsil osalesid lisaks Eesti etetkandjatele, ka Läti ja Leedu rahvusvähemuste esindajad. Esitatud ettekandeid saatsid filmid, grafoprojektori ja arvuti kasutamine. See tegi Foorumi atraktiivseks. Foorumil võeti vastu deklaratsioon ja presenteeriti filmi “Eestimaa Rahvuste Foorum”

12. Eestimaa Rahvusvähemuste Päeva tähistamine 22. septembril.

    Teist kordatähistati Eestimaa Rahvusvähemuste Päeva. Ühendus tähistas seda piduliku kontsert-aktusega 20. septembril 2002.a. Tallinna Matkamajas. Peakõnelejaks oli rahvastikuminister. 22. septembril tähistati konverentsi ja kontserdiga rahvusvähemuste päeva Narvas.

13. Eestima Rahvuste Ühenduse Arenduskeskuse väljaarendamine.

    Eestimaa Rahvuste Ühenduse Arenduskeskuse funktsioonid on paljus üle võtnud Eestimaa Rahvuste Ühenduse Avatud Internetipunkt, kus osutatakse konsultatsioone ja abistatakse seltside liidreid projektide kirjutamisel. Arenduskeskuse esimehena jätkab endiselt Kaja Villem, oktoobris toimunud Arenduskeskuse koosolekul tehti ettepanek ERÜ Esinduskogu istungile esitatada uueks keskuse juhataja kandidaadiks Juri Jurkevitš. Rainer Gornoi ei tööta enam veebruarist Arenduskeskuse juhatajana.

14. ERÜ kontserditegevuse hoogustamine. Kontserdi korraldamine EV 84. aastapäeva , Vanalinnapäevade ja Rahvusvähemuste Päeva puhul.

    ERÜ on hoogustanud tunduvalt oma kontserditegevust. Üle aastate on hakatud enam kasutama seda potensiaali, mis rahvusvähemuste kogukondades on. Korda läinuks tuleks lugeda EV 84 aastapäeva ja Rahvusvähemuste päeva puhul toimunud kontserdid, mis toimusid Matkamajas. Vanalinnapäevade raames esineti sedapuhku tagasihoidlikumalt, sest vastava projektiga jäeti hiljaks. 8. juunil korraldati kontsert Ukraina Kultuurikeskuses. Lisaks korraldati 29. novembril Matkamajas  kontsert Eesti Kodaniku Päeva puhul.

15. Lasteloomingufestivali korraldamine 1. juunil

    Lasteloomingufestivali korraldamine jäi ära, sest polnud rahalisi vahendeid ega projektijuhti, kes oleks festivali idée lõpuni viinud.

16. ERÜ keelelaagri korraldamine  juulis.

    ERÜ keelelaager jäi ära, sest ei leitud sobivat partnerit.

17. ERÜ noorteorganisatsiooni tegevusele kaasaaitamine.

    ERÜ noorteorganisatsiooni tegevus on seiskunud, sest  ei suudetud organisatsiooni juriidiliselt registreerida.

18. Üldharivate seminaride korraldamine ( 8 ).

    Üldharivate seminaride korraldamine osutus raskeks, sest ei õnnestunud käivitada ERÜ klubi.  ERÜ korraldas 6. – 7. september kahepäevase seminari Andineemel. Üldharivate seminaride mõte leidis lahenduse aasta lõpul väljatöötatud ja esitatud ERÜ klubi käivitamise näol.

19. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuriõhtute läbiviimine (4).

    Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas Estonia Talveaias 28. aprillil kontserdi Venemaa eestlaste tutvustamiseks, nii siinsetele eestlastele kui ka Eesti rahvusvähemustele.

    Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldas koostöös Eestimaa Lälaste Seltsii ja Eesti Leedu Ühendusega  lätlaste ja leedulaste Jaanipäeva traditsioonide tutvustamise Eesti Vabaõhumuuseumis 15. juunil. Jaanipäeval osales ka folklooriselts Leigarid.

20. Kohtumiste korraldamine riigikogu ja valitsuste esindajatega ( 6).

    ERÜ leidis , et eraldi sellistel kohtumistel Esinduskogu versus ministeeriumi esindaja polnud põhjust. ERÜ oli aga vahendajaks erinevate kogukondade juhtide kohtumistele riigivõimu esindajatega , näiteks EV President ja Ukraina Kogugukonnna esimees.

    21.    Ajakirjanduspreemia väljaandmine.

    ERÜ ei suutnud mitmetel põhjustel ajakirjanduspreemiat välja anda.

21. Koostöös Kirjandusmuuseumiga konkursi väljakuulutamine “Vähemusrahvuste elulood”.

    ERÜ on pidanud läbirääkimisi Tartu Ülikooli ja Kirjandusmuuseumiga  Rutt Hinrikuse isikus, vastava konkursi väljakuulutamiseks. Konkursi reeglistik on väljatöötamisel.

22. Koostöös Eesti Genealoogiaseltsiga suguvõsauurimise kampaania käivitamine.

    ERÜ esindajad on kohtunud Eesti Genealoogiaseltsi esindajatega, jätkatakse koostööd ja kontakte.

23. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumiga mõttetalgute algatamine rahvuste muuseumi asutamiseks.

    Nimetatud muuseumite esindajad on selle mõtte heaks kiitnud. Paraku pärsib mõtet inim- ja raharessursside puudus.

24. Sammas Galeriis vähemusrahvuste kunstinäituse korraldamine

    ( detsember ).  Näituse korraldamine ei õnnestunud, sest ei saanud soovitud aega broneerida.

Muud

ERÜ viis läbi aga mitmeid üritusi, mida ta aasta algul  ei planeerinud. Nimetaks siin ERÜ Internetipunkti avamist Tallinna Malkamajas, lastele mõeldud jõulupidu ( 50 last) ja ERÜ aastalõpu pidu Salme Kultuuripalee baaris, osalejaid 85.