Kinnitatud ERÜ Esinduskogu pool 18.02.2002.a.

Eestimaa Rahvuste Ühenduse 2001. aasta aruanne

ERÜ Esinduskogu pidas neli istungit ( 27. märts, 18. september, 9. oktoober ja 9.detsember )

1. Vähemusrahvuste ja ERÜ liikmesorganisatsioonide esindamine riigi ja linna tasandil, vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasaaitamine. ERÜ nõukogu asutamine. Tallinnas Vähemusrahvuste Ümarlaua asutamisele kaasaaitamine.

ERÜ on jatkuvalt esindatud EV Kultuuriministeeriumi poolt moodustatud Vähemusrahvuste nõukogus, mille tegevus on kahjuks soikunud ja ka meie kriitika pole leidnud vastukaja. Rahvastikuministri juures pole vastav nõukogu veel formeerunud .Oleme aga selles suunas initsiatiivi näidanud ja otsus vähemusrahvuste nõukogu moodustamisest on tehtud. Haridusministteriumi juures pole vähemusrahvuste haridusküimuste nõukogu 2001.a. koos käinud. Alates okt. 2001.a. on ERÜ taas esindatud EV Presidendi Vähemusrahvuste ümarlauas. Presidendi kantselei direktorilt on saadud kiri vähemusrahvuste kaasamisest ümarlauda.

2.   Aktiivne osalemine Eesti Kodanikeühenduste Liitude Esinduskogu töös.

Eestimaa Rahvuste Ühendus on osalenud EKLE töös, töötanud välja organisatsiooni välkjaarendamise strateegiat. Kohtutud rahandusminister Siim Kallasega. Suurimaks korda- minekuks tuleb lugeda, et ERÜ on üks EV Siseministeeriumi partnereid, kes hakkab läbirääkimisi pidama III sektori rahastamise suhtes.

3.   Seltside projektide koostamisele kaasaaitamine ja nõustamine. Fondide ja teiste finantsallikate kohta info vahendamine. ERÜ Arengukeskuse asutamine.

On tehtud jooksvalt kogu aasta jooksul. ERÜ korraldas koos Eesti Vabaharidusliiduga seltside liidritele kaks vastavat kursust Uuemõisas 23. – 25 märts ja 6. –8. aprill. Osavõtjaid kokku 45. 27. – 29. august toimus sama koolitus Tallinnas.

26. märtsil kinnitati ERÜ Arenduskeskuse põhikiri. Alates 1. juulist töötab ERÜ Arenduskeskus aadressil Pärnu mnt. 6. –8. Juhatajaks valiti Rainer Gornoi. Arenduskeskusel on oma nõukogu, mida juhib Kaja Villem, liikmed Lauri Vahtre, Cilja Laud, Kerttu Lavonen, Voldemar Trumm, Nina Savinova ja Jaak Prozes.

4.   Eestimaa Rahvuste Ühenduse tegevusstrateegia väljaarendamine 2002 – 2007.

Töötati välja vastavad ankeedid, millest 60 % saadi ka tagasi. Kokkuvõtted ja strateegia valmid 2002.a. I poolel.

5.   Väliskontaktide jatkuv arendamine Baltimaade ja Skandinaavia maade suunal. ERÜ delegatsiooni lähetamine Lätti ja Leetu. Aktiivne töö Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemusrahvuste Liidus. Osalemine Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu kongressil Leuvardenis (Holland). Konverentsi korraldamine Balti- ja Skandinaaviamaade vähemusrahvuste problemaatika ja seadusandluse tutvustamiseks ning koostöö arendamiseks.

ERÜ jatkas intensiivselt kontaktide edasi arendamist. Aprillis kutsusime Läti ja Leedu esindajaid Narva vähemusrahvuste konverentsile. Pidasime läbirääkimis koostöö tihendamise asjus. Rootsist saabusid sealsetelt vähemusrahvuste organisatsioonidelt lähteandmed Eesti vähemusrahvuste finantsolukorra reguleerimiseks. ERÜ delegatsiooni raha puudusel Lätti ja Leetu lähetada ei õnnestunud, samuti jäi kavandatud konverents lahjemaks. Kontaktid on tihedad Leedu Ukrainlaste Liidu, Rootsi Eestlaste Liidu, Rootsi Soomlaste Kesliidu , Läti  Rahvusvähemuste Kultuuriseltside Liidu ja Soome Rootslaste Keskliiduga. 26. mail astus ERÜ Heerenveenis toimunud kongressil Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu liikmeks.

27. – 28. mai toimusid ERÜ tegevust tutvustavad kohtumised Brüsselis Europarlamendis.

Väliskomandeeringud :

23. – 29.  mai J.Prozes ja E.Weber Heerenveenis (Holland) Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu 46. kongressil ja Brüsselis (Belgia) Europarlamendis.

25. – 27. mai J.Haponen Lüübekis (Saksamaa) Läänemeremaade NGO-de kongressil. 

6.   ERÜ tegevuse arendamine Ida-Virumaal ja Tartus. ERÜ Narva Keskuse väljaarendamine.

ERÜ on tasapisi laiendanud kontakte Ida-Virumaal ja Tartus. J.Prozes on pidanud vastavaid läbirääkimisi Jõhvis ja Tartus. Siiski pole konkreetse koostööni veel jõutud. ERÜ on püüdnud hoolitseda Narva organisatsiooonide finantseerimise eest (kohtumine linnapea I.Liiviga). Koos T.Korotkevitšiga on täpsustatud koostöölepingut konkretiseeriva protokolliga.

27. – 28. aprill toimus ERÜ korraldamisel Narvas rahvusvaheline konverents “Multikultuurse ühiskonna integratsion läbi Euroopa Liidu prisma” . Osavõtjaid 110. 14. –16. detsembrini korraldasime koolituse Narva organisatsioonide juhtidele. Osavõtjaid 16.

7.   Seltside juures tegutsevatele pühapäevakoolidele toetuse otsimine, pühapäevakoolide tegevusprintsiipide korrastamine. ERÜ Rahvaülikooli käivitamine.

ERÜ algatas uuringu pühapäevakoolide edasiseks finantseerimiseks ja esitas oma ettepanekud pühapäevakoolide finantseerimise suhtes. ERÜ kaasabil valmib seadus, mis võimaldab vähemusrahvuste keelte õpetamist põhikoolis ja gümnaasiumis, samuti määrus, mis võimaldab pühapäevakoolide regulaarset finantseerimist tulevikus. ERÜ initiatiivil alustasid 12 septembril tööd leedu ( õpet. Cecilija Rasa-Unt) ja valgevene keele ( õpet. Juri Jurkevits) kursused, samuti Eesti kultuuriloo ja arvuti kursused.Töötati välja ukraina keele õpetamise metoodika.ERÜ Rahvaülikooli käivitamine seega toimus läbi kursuste alustamise. Kahjuks Rahvaülikooli nõukogu moodustada ei õnnestunud.Otsus Rahvaülikooli asutamisest tehti Esinduskogu istungil 27.03.

8.   Seltside ruumiprobleemide lahendamisele kaasaaitamine.

ERÜ on selle probleemiga jatkuvalt tegelenud, senini ilma suurema eduta. Vastvad kirjad ja pöördumised on saadetud EV Haridusministeeriumile, rahvastikuministrile, Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Kesklinna valitsusele.

9.   Infolehe väljaandmine 4 x aastas. ERÜ ja tema seltside tegevuse tutvustamine meedias.

ERÜ andis välja kaks infolehte juunis ja novembris , tiraaziga 250 eks. Toimetaja Toivo Tint. Taas trükiti eesti- ja ingliskeelne voldik. Kokku ERÜ saatis laiali 21 pressiteadet, ERÜ tööd kajastati 15 artiklis.

10. ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kodulehekülje täiendamine internetis.

Meie kodulehekülg on internetis pidevalt täienenud ja külastatavus võrreldes eelmise aastaga tunduvalt suurenenud. Kodulehekülje külastajaid oli üle tuhande.Tööle asus uus weebimeister Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane  Ervin Weber. 

11. XIII Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine septembris ja kontserdiga sünnipäeva tähistamine.

Eestimaa Rahvuste Foorum toimus 22.  september Rahvusraamatukogus. Ettekande pidasid J.Prozes, L.Šer, R. Järvelill, C.-R. Unt, H. Šein, L. Žitnik, N.Solovei, V. Konyk, A.Dusman, M.Luik, E.Odinets, J.Jurkevitš, D.Monticelli, D.Cousins. Osavõtjaid 140. Võeti vastu deklaratsioon, milles avaldati rahulolematust linna ja riigi rahvusvähemuste finantspoliitika ja osalusdemokraatia reeglite eiramise pärast. Kutsuti rahvusvähemuste esindajaid üles säilitama rahvusvähemuste kultuuripärandit Eestis ja tähistama iga aasta 22. septembril rahvusvähemuste päeva.

 12. ERÜ kontserditegevuse hoogustamine ( kevadkontsert ja jõulukontsert ).

ERÜ ei korraldanud eelmine aasta erinevail põhjustel, eelkõige rahaprobleemidest tingituna ühtegi kontserti.

13. ERÜ keelelaagri korraldamine  juulis.

ERÜ kaaskorraldamisel korraldati kolm keelelaagrit Kaikal (Võrumaa). Osavõtjaid 30.
 4.- 15. juuli, 1. – 12. august ja 18. – 26 august.

14. ERÜ noorteorganisatsiooni moodustamisele kaasaaitamine.

15. septembril asutati Akadeemilises Raamatukogus Eestimaa Rahvuste Noorte Ühendus, kuhu kuulub ligi 100 noort. Osavõtjaid oli umbes 100.

15. Üldharivate seminaride korraldamine ( 8 ).

9. detsember Statistikaamet, rahvastiku statistika osakond. Rein Vilbaum.
Ülevaade 2000.a. rahvaloendusest.

16. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuriõhtute läbiviimine ( 4 ).

Kokku korraldati  5. õhtut. ( marid, ukrainlased, lätlased, usbekid, tšuvašid ). Eestlaste osavõtt oli kahjuks kasinavõitu. Suurematel üritustel, mäit. ukrainlased ja marid osales 60 – 70 eestlast.  

 17. Kohtumiste korraldamine riigikogu, valitsuse ja omavalitsuste esindajatega ( 6).

12. veebruar kohtumine Levi Šeri , Galina Pantšenko ja Tarmo Jürissoniga “Tallinna linn ja uus rahastamisskeem”

19. veebruar kohtumine Mati Luigega “Rahastamise võimalused Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutusest”

18. Ajakirjanduspreemia väljaandmine.

Ajakirjanduspreemiat raha puudusel välja ei antud.

19. Koostöös Kirjandusmuuseumiga konkursi väljakuulutamine “Vähemusrahvuste elulood”.

Toimus kohtumine Eesti Kirjandusmuusumi teaduri Ruth Hinrikusega, kes on Eestlaste Elulood koostaja. On valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja Taretu Ülikooliga projekt konkursi väljakuulutamiseks. Kuulutatakse välja 2002.a. aprillis.

 20. Koostöös Eesti Genealoogiaseltsiga suguvõsauurimise kampaania käivitamine.

Seda tööd pole jõutud alustada.

21. Koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Linnamuuseumiga mõttetalgute algatamine rahvuste muuseumi asutamiseks.

On toimunud kohtumine Eesti Rahva Museumi teadussekretäri Toivi Sikaga ja vahetatud vastavaid mõtteid. Samuti on olnud nõupidamine Narva Linnamuusumiga. On lepitud kokku vastava üldise mõttetalgu korraldamise suhtes 2002 aastal.

22.  Sammas Galeriis vähemusrahvuste kunstinäituse korraldamine

 ( detsember ).

Ei õnnestunud, sest ei õnnestunud pinda rentida. Samuti puudus kontseptsioon näituse korraldamiseks.

23. Muu tegevus

Otseslt rahaliselt toetatud Eestimaa Lätlaste Selts, Eestimaa Vene Kultuuriselts, Mari Kogukond Eestis, Valgevene Kultuuriselts Batkavštšina, Tšuvaši Kultuuriselts, Narva Tatari Selts, Tatari Kogukond Eestis, Usbeki Kultuuriselts Safar ja Eestimaa Rahvauste Noorte Ühendus. Kaudselt Ukraina Kaasmaalaskond Eestis.

Kohtuprotessi võitmine Liidia Kõlvarti vastu.

Lisaks veel muud J.Prozese tööd

Loenguid peetud

Veebruar J.Tönissoni Instituudis loengutsükkel “Rahvusvähemused ja Eesti”

Ettekanded peetud

Kõned