10.09. Võeti vastu muudatused ERÜ põhikirjjas valiti uus juhatus. ERÜ juhatusse kuuluvad Jaak Prozes president, juhatuse liikmed ( Istvan Ban, Jevgenia Haponen , Alar Shönberg ja Erika Weber )

1.Vähemusrahvuste ja ERÜ liikmesorganisatsioonide esindamine riigi tasandil. Vähemusrahvusi puudutava seadusandluse väljatöötamisele kaasa aitamine.

ERÜ on esindatud Kultuuriministri poolt moodustatud Vähemusrahvuste Nõukogus, samuti Haridusministri juures moodustatud vähemusrahvuste haridusnõukogus. Samuti võttis ERÜ osa integratsiooniprogrammi väljatöötamisest. ERÜ on saatnud kultuuri – ja rahvastikuministrile oma ettepanekuid vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse muutmiseks. Juunis on moodustatud ERÜ juurde vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse muutmiseks töörühm , mida juhib Andres Adamson J. Tõnissoni Instituudi Koolituskeskuse juhataja. Kuna ERÜ jäeti Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlauast välja , siis ei ole me saanud sinna määrata oma esindajat. ERÜ ei ole reageerinud hilisemale ettepanekule määrata oma esindaja Presidendi Vähemusrahvuste Ümarlauda

2. Osalemine Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu (EMSL-I) töös.

ERÜ osales kuni suveni aktiivselt EMSL-I töös, aidates Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsiooni välja töötada. Arengukontseptsiooni väljatöötamise käigus liitus ERÜ Eesti Kodanike Liitude Esinduskoguga ja on olnud selle töös aktiivne. ERÜ esindab jätkuvalt vähemusrahvusi III sektori ülesehitamisel, samuti läbirääkimistel erakondadega.

3. Seltside projektidele kaasaaitamine ja nõustamine. Fondide ja teiste finantsallikate kohta info vahendamine . Nõukoja moodustamine.

ERÜ on seda tööd teinud jooksva tööna ja eraldi arvestust pole peetud. Siiski on siin varud suured ja kahtlematult suudaksime enam , kuid palju sõltub seltside enda aktiivsusestki. Nõukoja asemel on ERÜ välja arendanud koolitus ja arengukeskuse moodustamise, mis 2000.a. detsembris  Esinduskogu istungil toppama jäi. Aasta lõpul töötati välja arengukeskuse töökava, mis ei eelda esialgu iseseisvaks juriidiliseks isikuks saamist

4. Väliskontaktide arendamine Baltimaade ja Skandinaaviamaade suunal. ERÜ delegatsiooni lähetamine Soome ja Rootsi. Euroopa Liidu juures asuva Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu liikmeks astumine ja selle organisatsiooni delegatsiooni võõrustamine.

ERÜ on eelmine aasta arendanud pidevalt välissuhtlust. Kontaktid on Skandinaavias sõlmitud Soome Vabariigi siseministeeriumi ja välisministeeriumiga, Rootsisoomlaste Keskliiduga; Rootsis - Rootsi Eestlaste Liiduga ; Baltimaades - Leedu Rahvussuhete ja Migratsiooni Komiteega, Vilniuse Rahvaste Majaga, Leedu Ukrainlaste Liiduga; Poolas – Bialystoki TV-ga. J.18. Detsembril võttis Esinduskogu vastu otsuse astuda Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu liikmeks. ERÜ XII Foorumil viibis ka Föderaalliidu president Romedi Arquint.

Väliskomandeeringud :

• 30. märts – 1. aprill J.Prozes viibis Moskvas, kus osales ettekandega Läänemeremaade Inim - ja Rahvusõiguste Ümarlaua istungil.
• 14. – 19. mai Tartu Ülikooli komilasest magistrant I.Mitjušev Poolas konverentsil “Etnilised ja rahvuslikud vähemused Kesk – ja Ida - Euroopas, 2. – 29. juulini Taanis ja Hollandis koolitusel vähemusrahvuste alastel kursustel.
• 28. mai – 10.juuni Eesti Läti Seltsi juhatuse liige J.Kaupucs viibis Lätis, Jurmalas koolitusseminaril “Mittetulundusühingute juhid”
• 30. mai – 3. juuni J.Prozes ja Eesti Sakslaste Liidu esimees ( ERÜ juhatuse liige ) E.Weber Slovakkias Komarnos Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu 46. Kongressil. J.Prozes pidas ettekande vähemusrahvuste olukorrast.
• 3. – 9. juuli M.Munkacsi nim.Ungarlaste Kultuuriseltsi esimees ( ERÜ juhatuse liige) I.Ban viibis koolitusel Austrias Welsi suveülikoolis.
• 11. – 16. juuli Eesti Leedulaste Ühingu liige M.Oras ja Ukraina Kaasmaalaskond Eestis liige R.Vinartšuk viibisid Taanis Sønderljyllandi maakonnas koolitusel “Taani ja Saksa vähemusrahvuste poliitika”.
• 24. – 27. august 20 ERÜ vähemusrahvuste kultuuriseltside esimeest ja juhatuse liiget viibisid Helsingis ( seminar Soome vähemusrahvused )  ja Stockholmis ( seminar “Eestlaste ja soomlaste elukorraldus Rootsis läbi aastakümnete ) .
• 14. – 18. september Eesti Vene Kultuuriseltsi esimees ( ERÜ juhatuse liige) J.Haponen viibis Austrias Osiahis, kus toimus vähemusrahvuste meedia alane kongress.
• 16. – 18. november Ukraina Naiste liidu aseesimees V.Konyk , J.Haponen ja J.Prozes viibisid Poolas Bialystokis, kus toimus konverents “Ida-Euroopa etnilised ja vähemusrahvused ning meedia” Ettekanded J.Prozeselt ja J.Haponenilt. Artikkel Eesti vähemusrahvuste meediast J.Prozeselt.

5. ERÜ tegevuse arendamine Ida Virumaal ja Tartus.

23. – 25. jaanuar ERÜ aupresident T. Seifullen Narvas. Kohtumised narva linnavalitsuse ametnikega, samuti seltside esimeestega. Narva Tatarlaste seltsi astumine ERÜ liikmeks.

25. august J.Prozes ja E.Weber Tartus juhatuse koosolekul, kohtumine Tartu Vähemusrahvuste Ümarlaua liikme V.Tontsiga.

27. oktoober ERÜ büroo juhataja T.Seifullen ja J.Prozes Tartus. Kohtumine Narva vähemusrahvuste liidritega ja Tartu Linna Kultuuriosakonna vanemspetsialisti Tiina Konseniga.

16. detsember koostöölepingu allakirjutamine Narva Linna Vähemusrahvuste Ümarlaua esimehe Tatjana Korotkevitš-Tsõganokiga. Narva Linnamuuseumis ( kindluses ) toimus ühiskontsert koos Narva vähemusrahvuste kultuuriseltside kollektiividega. ERÜ-d esindasid tšuvašid, ukrainlased ja usbekid

6. Seltside juures tegutsevate pühapäevakoolidele toetuse otsimine, pühapäevakoolide tegevusprintsiipide korrastamine

Läbi ERÜ sai 22. veebruaril rahalist toetust 10 erinevat kultuuriseltsi.

8. mai J.Prozes esines ettekandega OSCE ja Rahvastikuministri Büroo poolt korraldatud konverentsil “Vähemusrahvused ja haridus” ERÜ heakskiidul ja kaasabil toimus 28. – 29. novembril EV Haridusministeeriumi poolt korraldatud konverents “Vähemusrahvused ja haridus”. ERÜ poolt oli 9 ettekannet ja ilmus pühapäevakoolidele pühendatud infoleht. ERÜ – l oli edusamme toetuse leidmisel pühapäevakoolide toetamiseks , pühapäevakoolid tegevusprintsiipide korrastamine jätkub

7. Seltside ruumiprobleemi lahendamisele kaasaaitamine.

Kukkus läbi meile juba eraldatud Muusikakooli ruumide saamine, sest esitatud tingimused polnud meie organisatsioonile sobivad. Samuti on läbi kukkunud veel paar katset saada ruume erinevatele kogukondadele (ingerisoome ja ukraina) .ERÜ jätkab ruumiprobleemi lahendamist.

8. Infokandjate : infoleht ja infobülletään väljaandmine. ERÜ ja tema seltside tegevuse tutvustamine meedias.

ERÜ andis välja kaks infolehte ja ühe n.ö eri  eesti – ja venekeelse väljaande (infolehe) toimetaja Toivo Tint. Lisaks ilmus eesti – ja ingliskeelne voldik. ERÜ tegevusest oli meedias ( eriti vene keelses) võrreldes eelmiste aastatega päris palju artikleid je teadaandeid. ERÜ saatis välja 16 pressiteadet. Seltsid siiski ei kasuta piisavalt meie võimalusi ajakirjanikega suhtlemiseks

9. ERÜ ja ERÜ liikmesorganisatsioonide kodulehekülje täiendamine internetis.

ERÜ WWW kodulehekülg täienes pidevalt ja esmakordselt saime ka selle tarvis rahalist tuge. Keskmiselt külastatakse lehekülge 4-5 korda päevas. Lehekülje edukus seisneb aga selles, kui hästi meid ennast varustatakse materjalidega, mis jätab kahjuks soovida. Sellest aastast saime endale ka n.ö webmasteri mari tudengi Konstantin Tjapini.

10. XII Eestimaa Rahvuste Foorumi korraldamine.

Foorumil esines tervitusega K.Saks ( rahvastikuminister), etteknnetega R.Arquint, J.Prozes, I.Pettai, J.Viikberg, A.Altosaar jne) . Foorumil võeti vastu ERÜ deklaratsioon vähemusrahvuste olukorrast.

11. Vähemusrahvuste keelelaagri korraldamine Saaremaal juulis

6. – 15. juulini toimus Kuressaares koostöö K/K Osiliaga keelelaager, kus osales 25 rahvuslike kogukondade last vanuses 15 – 18 aastat. Lisaks koolitusele toimusid ekskursioonid Saaremaale ja Muhumaale:
Kasvatajad M.Oras ja T. Seifullen.

12. ERÜ noorteorganisatsiooni moodustamisele kaasaaitamine

Ei ole õnnestunud noorte organisatsiooni moodustada, ERÜ on komandeerinud noori inimesi välismaale ja lootnud keelelaagristki palju, kuid praegu asjad seisavad. ERÜ on seisukohal, et ülevalt alla ei saa noorteorganisatsiooni moodustada. Kui tuleb alt initsiatiiv siis aitame kaasa.

13. Üldharivate seminaride korraldamine (6).

Vastavaid seminare toimus tegelikult 3, novembris Eesti Ühistegelise Liidu esimees J.Leetsaar “Eesti Ühistegevus”, detsembris Eesti Vabaharidusliidu tegevjuht Tiina Jääger “Vabaharidusliidu tegevus ja perspektiivid” ja detsembris Euroopa Delegatsioon Eestis spetsialist Kai Willadsen “Vähemusrahvused Euroopa Liidus”. ERÜ selles punktis ei täitnud aastakava.

14. Eestlastele mõeldud rahvuskultuuriõhtute läbiviimine ( 4 )

ERÜ-l ei õnnestunud neid sellisel kujul läbi viia nagu algselt mõeldud olii. Selle asemel otsustas ERÜ toetada seltse juubelitähtpäevade puhul. Toetust said ( Eesti Usbeki Kultuuriselts “Safar”10, Eesti Mari Selts 10, Eesti Leedulaste Ühendus 20 ja Eesti Poolakate Selts “Polonia” 70 ).

15. Kohtumiste korraldamine riigikogu ja valitsuste esindajatega (4)

Eraldi kohtumisi ei korraldatud, selle kompenseeris nende inimeste osalemine ERÜ üritustel.

Läbiviidud üritused, mida kinnitatud 2000.a. töökavas polnud.

• 6. juuli Ekskursioon Läänemaale, tutvumine Rannarootslaste asualadega. Osalejaid 15.
• 2. detsembril ERÜ 12. sünnipäevale pühendatud jõulukontserdi korraldamine Rahvusraamatukogus (9 rahvuse folkkollektiivid).
• 15. detsember traditsioonilise ajakirjanduspreemia ( 3000 krooni) määramine Päevalehe ajakirjanikule Rein Sikule.
• 16. detsember ekskursioon läbi Lasnamäe, Rakvere ja Narva linna ning muuseumi. Ekskursiooni juhid Toivo Tint ja Oskar Ida.
• 18. detsember Jõulukoosviibimine Matkamajas ( 100 osalejat).

ERÜ juhatus
Kinnitatud 26.03. ERÜ Esinduskogu istungil