PAGULASTE SEADUS

PAGULASTE SEADUS

Vastu võetud 18. veebruaril 1997. a.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib Eestis varjupaigataotleja ja pagulase õiguslikku seisundit ja viibimise aluseid, lähtudes ÜRO pagulasseisundi konventsioonist (edaspidi konventsioon) ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokollist (edaspidi protokoll).

Paragrahv 2. Toiminguid sooritavad asutused

Käesolevast seadusest tulenevaid toiminguid sooritavad Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutused.

Paragrahv 3. Varjupaigataotleja

Varjupaigataotleja (edaspidi taotleja) on välismaalane, kes Eestis viibides, sealhulgas piiripunktis, taotleb Eesti Vabariigilt varjupaika. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 4. Pagulane

Pagulane on käesoleva seaduse tähenduses ja kooskõlas konventsiooniga välismaalane,

1. kes vastab konventsiooni artikli 1 määratlusele koos protokolli artikli 1 täiendusega;
2. kellele Eesti Vabariik on andnud varjupaiga.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 5. Varjupaiga andmine

1. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus võib varjupaiga anda taotlejale, (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
   1. kellel on põhjust karta, et teda võidakse tema kodakondsusjärgses riigis või alalisel asukohamaal kiusata taga rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast ja kes ei suuda või kes eespool nimetatud kartuse tõttu ei taha saada oma kodakondsusjärgselt riigilt või alaliselt asukohamaalt kaitset või kes ei suuda või nimetatud kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda;
   2. kes on saabunud Eestisse vahetult oma kodakondsusjärgsest riigist või alaliselt asukohamaalt või kes on saabunud Eestisse mõne muu riigi kaudu, kus välismaalast samuti ohustab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus välismaalast ohustab nimetatud tagakiusamine; (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
   3. kes on esitanud Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusele varjupaigataotluse.
   (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
2. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud tingimuse puudumisel võidakse taotlejale anda varjupaik üksnes vastavalt välislepingule.
3. Pagulase taotluse alusel võidakse anda varjupaik ka pagulase abikaasale või alaealisele lapsele, kui ta viibib väljaspool Eestit ning vastab konventsiooni ja protokolli pagulase-mõiste määratlusele.

Paragrahv 6. Varjupaiga andmisest keeldumine

Kooskõlas konventsiooniga keeldub Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus varjupaiga andmisest taotlejale:

1. kellel puudub alus varjupaiga saamiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 5;
2. kes on saanud varjupaiga mõnes teises riigis;
3. kes omab ÜRO asutuste või allasutuste, välja arvatud ÜRO pagulaste ülemkomissari kaitset või abi;
4. kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et ta on toime pannud rahvusvahelistes õigusaktides määratletud rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo või raske mittepoliitilise kuriteo või et ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevate tegude toimepanemises;
5. kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et ta võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 7. Taotleja ja pagulase õigused ja kohustused

1. Taotlejale ja pagulasele kindlustatakse Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest ning konventsioonist ja protokollist, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja rahvusvahelistest tavadest tulenevad õigused ja vabadused.
2. Taotlejal on õigus:
   1. saada teavet keeles, mida ta mõistab, varjupaigataotluse menetluse kohta ja sellega seotud õigustest ja kohustustest;
   2. olla ühenduses ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga (UNHCR) ja teiste pagulaste õigusi kaitsvate organisatsioonidega;
   3. omada esindajat varjupaigataotluse menetlemisel;
   4. saada kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta.
3. Pagulasel on õigus:
   1. olla ühenduses ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga ja teiste pagulaste õigusi kaitsvate organisatsioonidega;
   2. saada kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga äravõtmise kohta.
4. Taotleja on kohustatud igakülgselt kaasa aitama varjupaiga taotlemise asjaolude selgitamisele ning esitama kõik andmed ja dokumendid, mis kinnitavad tema taotluses esitatud asjaolusid.
5. Taotleja ja pagulane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ning täitma Eesti õigusakte.
6. Pagulasele laienevad välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) paragrahvis 15 sätestatud kohustused nagu ka samas paragrahvis sätestatud subjektide kohustused pagulase suhtes.
7. Taotlejal ja pagulasel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

2. peatükk
TAOTLEJA VASTUVÕTMINE, VARJUPAIGA TAOTLEMINE JA PAGULASSEISUNDI TUVASTAMINE

Paragrahv 8. Esmane küsitlus

1. Välismaalasega, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika, viiakse Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse poolt läbi esmane küsitlus.
2. Esmase küsitluse läbiviimisel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus:
   1. küsitleb välismaalast tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta;
   2. teeb kindlaks välismaalase isiku olemasolevate tõendite ja dokumentide alusel;
   3. korraldab välismaalase daktüloskopeerimise ja fotografeerimise ning vajaduse korral tervisekontrolli;
   4. võtab vastu vormikohase taotluse varjupaiga saamiseks.
3. Esmane küsitlus viiakse läbi Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
4. Välismaalasel, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika Eesti Vabariigi piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal, ei ole lubatud esmase küsitluse läbiviimise ajal lahkuda piirivalveasutuse territooriumilt või temale määratud ruumidest, välja arvatud järgmistel juhtudel:
   1. varjupaiga taotlemise soovist loobumise korral;
   2. vältimatu arstiabi saamiseks;
   3. välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.
5. Pärast esmase küsitluse läbiviimist toimub taotluse läbivaatamine ja taotleja põhjalik küsitlus, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 9. Taotluse kiirmenetlus

1. Taotluse kiirmenetlus taotleja suhtes viiakse läbi, kui:
   1. taotleja kodakondsusjärgset riiki või alalist asukohamaad on alust pidada turvaliseks riigiks, kus taotlejat ei ohusta käesoleva seaduse paragrahv 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus taotlejat ohustab nimetatud tagakiusamine;
   2. taotleja on saabunud Eestisse mõne muu riigi kaudu, mida on alust pidada turvaliseks kolmandaks riigiks, kus taotlejat ei ohusta käesoleva seaduse paragrahv 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tagakiusamine või väljasaatmine riiki, kus taotlejat ohustab nimetatud tagakiusamine;
   3. taotlus on ilmselgelt põhjendamatu.
2. Kiirmenetluse käigus viib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus läbi taotleja täiendava küsitluse, kontrollib esitatud dokumentide õigsust, taotleja usutavust ja vastavust käesoleva seaduse paragrahvis 5 sätestatud tingimustele ning teeb ühe järgmistest otsustest:
   1. lõpetada kiirmenetlus ja viia läbi taotleja põhjalik küsitlus ning vaadata taotlus läbi;
   2. jätta taotlus rahuldamata.
3. Välismaalasel, kes on teatanud oma soovist taotleda varjupaika Eesti Vabariigi piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal, ei ole lubatud taotluse kiirmenetluse ajal lahkuda piirivalveasutuse territooriumilt või temale määratud ruumidest, välja arvatud järgmistel juhtudel:
   1. varjupaiga taotlemise soovist loobumise korral;
   2. vältimatu arstiabi saamiseks;
   3. välismaalasel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.
4. Koos otsusega taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus:
   1. ettekirjutuse välismaalase Eestist lahkumiseks, kui taotluse esitas Eestis viibiv välismaalane;
   2. välismaalase piirilt tagasisaatmise otsuse, kui taotluse esitas välismaalane piiripunktis enne Eestisse sisenemist või ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise ja menetlemise ajal.
5. Kaebuse kiirmenetluse käigus taotluse rahuldamata jätmise kohta ja sellega seoses tehtud Eestist lahkumise ettekirjutuse või piirilt tagasisaatmise otsuse peale võib esitada halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse välismaalasele teatavaks tegemise päevast arvates.
6. Kiirmenetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
7. Turvalise kolmanda riigi määratlemisel lähtub Eesti Vabariik ÜRO pagulaste Ülemkomissari Ameti põhimõtetest.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 9.1. Taotleja Eestis viibimise tingimused taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal

1. Eestis viibiv taotleja on kohustatud esmase küsitluse ja kiirmenetluse läbiviimise ajal viibima esmases vastuvõtukeskuses, välja arvatud juhul, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta soovib elada mujal. Esmasest vastuvõtukeskusest võib taotleja ajutiselt lahkuda Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse loal järgmistel juhtudel:
   1. esmase küsitluse toimingute läbiviimiseks;
   2. vältimatu arstiabi saamiseks.
2. Taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal on taotleja kohustatud elama vastuvõtukeskuses, välja arvatud juhul, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja ta soovib elada mujal. Väljaspool vastuvõtukeskust võib taotleja Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse loal elada, kui:
   1. taotleja majutamise ja ülalpidamise tagab Eestis seaduslikult elav isik;
   2. taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid enda majutamise ja ülalpidamise tagamiseks;
   3. taotleja elamine väljaspool vastuvõtukeskust on vajalik tema turvalisuse tagamiseks.
3. Käesoleva seaduse paragrahv 10.1 lõikes 3 nimetatud juhtudel ei ole lubatud taotleja elamine väljaspool vastuvõtukeskust.
4. Taotleja, kes taotluse läbivaatamise ajal elab väljaspool vastuvõtukeskust, on kohustatud teavitama Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutust oma elukohast ja selle muutumisest ning ilmuma Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse määratud tähtaegadel nimetatud valitsusasutusse pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele.
5. Taotlejal ei ole õigust taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal Eestis töötada, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on Eestis töötamiseks seaduslik alus.
6. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus annab taotlejale tunnistuse, millel on taotleja foto, nimi, elukoht taotluse läbivaatamise ajal, tunnistuse kehtivusaeg ja taotleja allkiri ning mis tõendab, et välismaalane taotleb Eestis varjupaika. Taotleja, kes viibib väljaspool vastuvõtukeskust, on kohustatud politsei nõudmisel esitama tunnistuse selle kontrollimiseks ning taotleja isiku tuvastamiseks.
7. Tunnistuse vormi ja selle väljaandmise, väljavahetamise, äravõtmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 10. Esmane vastuvõtukeskus ja vastuvõtukeskus

1. Esmane vastuvõtukeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada välismaalasele vajalike teenuste osutamist esmase küsitluse ja kiirmenetluse läbiviimise ajal.
2. Vastuvõtukeskus on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesandeks on korraldada taotlejale vajalike teenuste osutamist taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal.
3. Esmase vastuvõtukeskuse ja vastuvõtukeskuse sisekorraeeskirjad kinnitab asutuse juht.
4. Esmane vastuvõtukeskus korraldab välismaalasele vastavalt vajadusele toetusena:
   1. ajutise majutamise;
   2. toitlustamise ja varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega;
   3. vältimatu abi ja tervisekontrolli;
   4. hädavajalikud tõlketeenused;
   5. informeerimise tema õigustest ja kohustustest;
   6. muud esmavajalikud teenused.
5. Vastuvõtukeskus korraldab taotlejale vastavalt vajadusele toetusena:
   1. majutamise taotluse läbivaatamise ja pagulasseisundi tuvastamise ajal;
   2. toitlustamise ja varustamise esmavajalike riietus- ja muude tarbeesemete ning hügieenivahenditega ja rahaga hädapärasteks pisikulutusteks Vabariigi Valitsuse kehtestatud määra piires;
   3. esmaabi ja tervisekontrolli;
   4. hädavajalikud tõlketeenused ja eesti keele õpetamise;
   5. informeerimise tema õigustest ja kohustustest;
   6. muud esmavajalikud teenused.
6. Esmases vastuvõtukeskuses viibiv taotleja daktüloskopeeritakse ja fotografeeritakse, välja arvatud juhul, kui taotleja on fotografeeritud ja daktüloskopeeritud esmase küsitluse läbiviimisel.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 10.1. Viibimine vastuvõtukeskuses

1. Taotleja, kes taotluse läbivaatamise ajal elab vastuvõtukeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima vastuvõtukeskuses. Öiseks ajaks loetakse ajavahemikku kella 22-st kuni 6-ni.
2. Vastuvõtukeskus võib taotlejal lubada vastuvõtukeskusest öisel ajal eemalviibimist järgmistel juhtudel:
   1. arstiabi saamiseks;
   2. vältimatut arstiabi vajava perekonnaliikme juures viibimiseks;
   3. Eestis seaduslikult viibiva isiku põhjendatud taotluse alusel.
3. Vastuvõtukeskusest ei ole lubatud lahkuda taotlejal:
   1. kes on paigutatud nakkushaiguse või selle ohu tõttu karantiini;
   2. kelle isik ei ole kindlaks tehtud;
   3. kelle puhul on kaalukaid põhjusi arvata, et tema viibimine väljaspool vastuvõtukeskust võib ohustada Eesti riigi julgeolekut või avalikku korda;
   4. kelle suhtes on algatatud kriminaalasi ja isikut ei ole paigutatud eelvangistusse.
4. Taotleja on kohustatud täitma vastuvõtukeskuse eeskirju ja võtma osa vastuvõtukeskuse poolt korraldatud tegevusest.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 11. Varjupaiga taotlemine

1. Vormikohane taotlus esitatakse Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusele. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
2. Vormikohases taotluses märgib taotleja oma ees- ja perekonnanime, teised nimed, kui need kuuluvad varjupaigataotleja isikuandmete hulka, sünniaja ja -koha, kodakondsuse, alalise asukohamaa ja riigi, mille kaudu taotleja saabus Eestisse, hariduse, elukutse, emakeele ja võõrkeeled, mida taotleja valdab, üksikasjaliku põhjenduse, miks ta taotleb Eestis varjupaika, ning annab allkirja.
3. Alaealise taotleja eest esitab taotluse tema vanem või eestkostja. Juhul kui alaealisel taotlejal ei ole vanemat või eestkostjat, määrab kohus vastuvõtukeskuse ettepanekul talle eestkostja.
4. Taotluse vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
5. Taotlusele lisab taotleja:
   isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid, kui need taotlejal on; haridust ja töökäiku tõendavad dokumendid, kui need taotlejal on; elulookirjelduse, milles taotleja näitab ära oma päritolu, tööalase, sõjaväelise ja poliitilise tegevuse, kohtuliku karistatuse, perekonnaseisu ning andmed abikaasa ja alaealiste laste kohta ning varandusliku seisu ja sissetulekud; muud tõendid, mis näitavad taotleja vastavust konventsiooni ja protokolli pagulase-mõiste määratlusele, kui need taotlejal on.
6. Kui taotleja on kirjaoskamatu või tema tervislik seisund ei võimalda oma käega dokumente täita, teeb seda taotleja ütluste järgi Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse poolt selleks volitatud riigiametnik.
7. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus viib taotlejaga läbi põhjaliku küsitluse ja vajadusel täiendavad küsitlused tema Eestisse saabumise asjaolude ja varjupaiga taotlemise põhjuste kohta. Põhjaliku küsitluse ning täiendava küsitluse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
8. Kui taotlejal puudub kehtiv isikut tõendav dokument, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus taotleja isiku kindlaks muude tõendite alusel. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
9. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus, esmane vastuvõtukeskus ja vastuvõtukeskus säilitavad taotleja isikuandmed ja muud dokumendid ja tagavad nende konfidentsiaalsuse. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 12. Pagulasseisundi tuvastamine

1. Taotluse vaatab läbi Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus.
2. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib valitsusasutus esitatud dokumentide ja andmete õigsust, taotleja usutavust ning vastavust käesoleva seaduse paragrahvis 5 sätestatud tingimustele, analüüsib taotluse põhjendatust ning teeb põhjendatud otsuse anda taotlejale varjupaik või jätta taotlus rahuldamata. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
3. Taotlejale, kelle taotlus on jäetud rahuldamata, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, selle mittetäitmisel saadab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ta Eestist välja.

Paragrahv 12.1. Pagulasseisundi tuvastamise peatamine ja taotluse menetlemise lõpetamine

1. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus peatab pagulasseisundi tuvastamise, kui taotleja ei ole ilmunud kolme kuu jooksul pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele ning Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusel ei ole õnnestunud kindlaks teha taotleja asukohta. Pagulasseisundi tuvastamine ja taotluse menetlemine taastatakse, kui taotleja ilmub üheksa kuu jooksul pagulasseisundi tuvastamise peatamisest arvates Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusse pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele.
2. Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus lõpetab taotluse menetlemise, kui taotleja ei ole ilmunud ühe aasta jooksul pagulasseisundi tuvastamiseks vajalike toimingute läbiviimisele ning Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutusel ei ole õnnestunud kindlaks teha taotleja asukohta.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

3. peatükk
PAGULASE VASTUVÕTMINE JA TEMA SOTSIAALSED ÕIGUSED

Paragrahv 13. Vastuvõtmise korraldamine

1. Välismaalane, kellele on antud varjupaik, lahkub vastuvõtukeskusest.
2. Valitsusasutus korraldab vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale ja kokkuleppel kohaliku omavalitsusega pagulaste asumise kohalikesse omavalitsusüksustesse, pidades silmas pagulaste proportsionaalset jaotumist omavalitsusüksuste vahel ning elamis- ja töötamisvõimalusi.
3. Pagulase vastuvõtmist korraldab kohalik omavalitsus, osutades pagulasele kaasabi:
   1. elukoha leidmisel;
   2. töökoha leidmisel;
   3. sotsiaal- ja tervishoiuteenuste saamisel;
   4. tõlke ja eesti keele õppimise korraldamisel;
   5. koolituse ja kultuuriteenuste saamisel;
   6. oma õiguste ja kohustuste kohta teabe saamisel;
   7. muude küsimuste lahendamisel.
4. Pagulase vastuvõtmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrades ja korras.

Paragrahv 14. Pagulase sotsiaalsed õigused

1. Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha, lastetoetust, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha, sotsiaaltoetusi ja muud abi Eesti alalise elanikuga samadel alustel, mis on sätestatud seadustes, ja Vabariigi Valituse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
2. Kohalik omavalitsus võib maksta pagulasele, kelle varaline seis ei võimalda elamist korraldada omal kulul, ühekordset toimetulekutoetust.
3. Pagulasele, kes pöördub tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki, alalisele asukohamaale või asub ümber muusse riiki, võib Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras maksta riigieelarvest ühekordset toetust ulatuses, mis korvab täielikult või osaliselt tema reisikulud.
4. Füüsiline või juriidiline isik võib osaleda pagulase vastuvõtmisel ja tema toetamisel, andes majanduslikku või muud abi. Abiandmist koordineerib kohalik omavalitsus.

4. peatükk
PAGULASE DOKUMENDID

Paragrahv 15. Elamisluba

1. Koos varjupaiga andmise otsustamisega otsustab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus pagulasele tähtajalise elamisloa andmise, mille kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)
2. Pagulase tähtajalist elamisluba võib valitsusasutus pikendada, kui asjaolud, mis tingisid temale varjupaiga andmise, ei ole ära langenud.
3. Pagulase tähtajalise elamisloa pikendamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
4. Pagulase abikaasale, kes ei ole Eesti kodanik ega pagulane, võib valitsusasutus anda elamisloa samadel alustel kui Eestis alaliselt elava isiku abikaasale vastavalt välismaalaste seaduse paragrahv 12 lõikele 2.
5. Pagulase alaealisele lapsele, kes ei ole Eesti kodanik ega pagulane, annab valitsusasutus sama liiki ja sama kehtivusajaga elamisloa mis pagulasele.
6. Alalise elamisloa võib valitsusasutus anda pagulasele välismaalaste seaduse Paragrahv 12 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Paragrahv 16. Tööluba

1. Välismaalasele, kes on saanud varjupaiga, võib Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus anda tööloa kehtivusega kuni kaks aastat, määratlemata selles tööandjat.
2. Pagulase tööluba võib valitsusasutus pikendada või anda uue tööloa, kui pagulasel on kehtiv elamisluba.

Paragrahv 17. Elamis- ja tööloa tühistamine

Pagulase elamis- ja tööloa tühistab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus seoses pagulasseisundi lõppemisega.

Paragrahv 18. Teised dokumendid

1. Pagulasele antakse isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud alustel pagulase reisidokument. (RK s 15.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 25, 365)
2. Muid riigi poolt väljaantavaid dokumente antakse pagulasele samadel alustel kui teistele elamisloa alusel Eestis viibivatele välismaalastele.
3. (3. lõige kehtetu - RK s 15.02.1999 jõust.01.01.2000 - RT I 1999, 25, 365)

5. peatükk
PAGULASSEISUNDI LÕPPEMINE

Paragrahv 19. Pagulasseisundi lõppemise alused

1. Välismaalane lakkab olemast pagulane kooskõlas konventsiooniga, kui:
   1. ta pöördub vabatahtlikult tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või alalisele asukohamaale või annab ennast vabatahtlikult selle riigi kaitse alla, või
   2. asub omal vabal tahtel alaliselt elama mõnda muusse riiki,
   3. saab omal vabal tahtel tagasi varem kaotatud kodakondsuse, või
   4. saab Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse, või
   5. ei vaja enam Eesti riigi kaitset, kuna asjaolud, mis tingisid varjupaiga andmise, on ära langenud, või
   6. kui varjupaik võetakse ära käesolevas seaduses sätestatud korras.
2. Pagulasseisundi lõppemise tuvastab Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus oma otsusega. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 20. Eestist lahkumine seoses pagulasseisundi lõppemisega

Välismaalasele, kelle puhul on pagulasseisundi lõppemine tuvastatud, teeb Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus ettekirjutuse Eestist lahkuda, välja arvatud juhul, kui välismaalasel on tekkinud muu õiguslik alus Eestis viibimiseks. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 21. Välja- või tagasisaatmise lubamatus

1. Eesti Vabariik ei saada taotlejat või pagulast välja ega tagasi riiki, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.
2. Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata taotlejale või pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.

Paragrahv 22. Varjupaiga äravõtmine

Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse otsusega võetakse isikult varjupaik ära:

1. varjupaiga andmisest keeldumise aluste tuvastamisel;
2. kui ta on kohtu poolt süüdi mõistetud raskes kuriteos ja tema jätkuv Eestis viibimine on ohuks Eesti julgeolekule ja avalikule korrale.

(RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

Paragrahv 23. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

1. Pagulaste probleemide lahendamisel teeb Eesti Vabariik koostööd ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga, aidates teda konventsiooni ja protokolli kohaldamise järelevalves.
2. Eesti Vabariik tagab konventsiooni ja protokolli järgsete kohustuste täitmise ja edastab Ülemkomissari Ametile teavet ning statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:
   1. pagulaste olukord;
   2. konventsiooni ja protokolli kohaldamine;
   3. pagulaste kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.

Paragrahv 23.1. Varjupaigataotlejate ja pagulaste register

Varjupaigataotluse esitanud isikute ja pagulaste kohta peetakse riiklikku pagulaste registrit. (RK s 08.02.1999 jõust.01.09.1999 - RT I 1999, 18, 301)

Paragrahv 24. Välismaalase passi kasutamine

Kuni konventsiooni artiklis 28 sätestatud reisidokumendi väljaandmiseni Eestis võidakse käesoleva seaduse paragrahv 18 lõikes 1 nimetatud pagulasele anda välismaalase pass, millesse on tehtud eesti ja inglise keeles kanne "28. juuli 1951. a. konventsioon" ning mille kehtivus on kuni kaks aastat. Välismaalase passi väljaandmine toimub kooskõlas välismaalaste seadusega.

Paragrahv 25. Muudatus välismaalaste seaduses

Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1994, 41, 658; 1995, 57, 981) paragrahv 3 lõikes 2 asendatakse sõna "Põgenike" sõnaga "Pagulaste".

Paragrahv 26. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üheaegselt konventsiooniga.