KEELESEADUS

KEELESEADUS

Vastu võetud 21. veebruaril 1995.

1. peatükk
Üldsätted

Paragrahv 1. Eesti keele staatus

1. Eesti riigikeel on eesti keel.
2. Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Paragrahv 2. Võõrkeel

1. Iga muu keel peale eesti keele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.
2. Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

Paragrahv 21. Seaduse reguleerimisala

1. Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist.
2. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks käesoleva seaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, rahvatervis, tervisekaitse, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõude kehtestamine peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)

Paragrahv 3. Asjaajamiskeel

1. Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohaliku omavalitsuse) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis.
2. Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega.

Paragrahv 4. Eesti keele kasutamise õigus

1. Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes ja mittetulundusühingutes ja sihtasutustes.
2. Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave.
   (RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 5. Eesti keele oskuse ja eesti keele kasutamise nõuded

(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

1. (1. lõige kehtetu - RK s 15.12.98 jõust.17.01.99 - RT I 1999, 1, 1)
2. Avalikud teenistujad ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajad, samuti avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja nende asutuste töötajad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks.
   (RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
3. Äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste töötajatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele sätestatakse eesti keele oskuse nõue tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel juhul, kui see on õigustatud käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetatud avalikes huvides.
   (RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)
4. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud avalikele teenistujatele, töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele kehtestab kohustusliku keeleoskustaseme Vabariigi Valitsus.
   (RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
5. Eesti keele oskust nõutakse ühel kolmest keeleoskustasemest:
   1. algtase - eesti keele piiratud suuline ja elementaarne kirjalik oskus. Isik tuleb toime tuttavates keelekasutusolukordades, saab aru selgest kõnest igapäevaelu puudutavatel teemadel, mõistab üldjoontes lihtsama teksti sisu ning oskab täita lihtsaid tüüpdokumente ja kirjutada lühikesi tarbetekste;
   2. kesktase - eesti keele suuline ja piiratud kirjalik oskus. Isik tuleb toime mitmekesistes keelekasutusolukordades, saab aru normaalse tempoga kõnest, mõistab raskusteta igapäevaelu kajastavate tekstide sisu, suudab kirjutada oma tegevusvaldkonda puudutavaid tekste;
   3. kõrgtase - eesti keele suuline ja kirjalik oskus. Isik väljendab ennast vabalt, sõltumata keelekasutusolukorrast, saab aru ka kiire tempoga kõnest, mõistab raskusteta keerulisemate tekstide sisu, suudab kirjutada stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste.
   
   (RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
6. Eesti keele oskuse nõudeid ei kohaldata isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina.
   (RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)

Paragrahv 5.1. Eesti keele tasemeeksam

1. Eesti keele oskust hindavad eesti keele tasemeeksamitel riiklikud eksamikomisjonid. Riiklike eksamikomisjonide koosseisu kinnitab ja eesti keele tasemeeksami läbiviimise korra kehtestab haridusminister määrusega.
2. Võõrkeelse põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele lõpueksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab haridusminister. Kodakondsuse taotleja eesti keele eksami ja eesti keele tasemeeksami ühitamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.
3. Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud põhi-, kesk-, keskeri- või kõrghariduse eesti keeles.
4. Eesti keele tasemeeksamit sooritada soovivatel isikutel on õigus saada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ulatuses ja korras tasuta eesti keele tasemeeksami eelseid konsultatsioone, mille kulud kaetakse riigieelarvest.
5. Eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastatakse eesti keele oskuse tunnistus, mille vormi kinnitab Vabariigi Valitsus.

(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 6. Hariduse omandamine eesti ja võõrkeeles

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras.

2. peatükk
Võõrkeelte kasutamine riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes

Paragrahv 7. Avalikele teenistujatele ja töötajatele esitatavad eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 8. Asjaajamine võõrkeeles

Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 9. Välissuhtluse keel

Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

1. Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles.
2. Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest.

Paragrahv 11. Vähemusrahvuse keele kasutamine asjaajamiskeelena

Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt.

Paragrahv 12. Kirjavahetuse keel

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles.

Paragrahv 13. Pitsatite, templite, kirjaplankide, kuulutuste, kutsete ja teadaannete keel

1. Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed.
2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

3. peatükk
Vähemusrahvuse keele kasutamine vähemusrahvuste kultuuriomavalitsustes

Paragrahv 14. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse keel

1. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt.
2. Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles.

Paragrahv 15. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatite, kirjaplankide, kuulutuste, teadaannete ja templite keel

1. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed.
2. Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

4. peatükk
Keelte kasutamine muudes valdkondades

Paragrahv 16. Tarbija õigus eestikeelsele teabele

Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega
(RT I 1994, 2, 13).

Paragrahv 17. Aruandluse keel

Eestis registreeritud asutuste, äriühingute ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras.
(RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)

Paragrahv 18. Võõrkeelte kasutamine muudes valdkondades

Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

5. peatükk
Nimed, nimetused ja teave

Paragrahv 19. Kohanime keel

1. Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid.
2. Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

Paragrahv 20. Eesti kodaniku nime kirjutamine

Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

Paragrahv 21. Asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid

(RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)

1. (1. lõige välja jäetud - RK s 28.05.96 nr. 166 - jõust.08.06.96 - RT I 1996, 40, 773)
2. Eestis registreeritud asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed. Eestikeelsele tekstile võib asutus, äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja lisada tõlke võõrkeelde.
   (RK s 14.06.2000 jõust.01.07.2000 - RT I 2000, 51, 326)

Paragrahv 22. Nime rahvusvaheline kuju

1. Eesti koha-, kodaniku, asja-, äriühingu, asutuse või mittetulundusühingu ja sihtasutuse nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga.
   (RK s 09.02.1999 jõust.01.07.1999 - RT I 1999, 16, 275)
2. Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.

Paragrahv 23. Teabekeel

1. Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel.
2. Käesoleva paragrahvi sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta.

Paragrahv 24. Riiklike registrimärkide keel

Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti.

Paragrahv 25. Audiovisuaalse teose, televisiooni- ja raadiosaate ning reklaami võõrkeelse teksti tõlge

1. Audiovisuaalse teose (sealhulgas saate ja reklaami) avalikustamisel (sealhulgas edastamisel telejaama või kaabelvõrgu vahendusel), peab võõrkeelsele tekstile olema lisatud adekvaatne eestikeelne tõlge.
2. Eestikeelset tõlget ei nõuta vahetult taasedastatavate saadete, keeleõppesaadete või omatoodetud võõrkeelsete uudiste diktoriteksti ja otsesaadete puhul.
3. Eestikeelset tõlget ei nõuta võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaadete puhul.
4. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eestikeelse tõlketa võõrkeelsete uudiste ja otsesaadete maht ei tohi ületada 10 protsenti nädala omatoodangu mahust.

(RK s 10.09.97 jõust.04.10.97 - RT I 1997, 69, 1110)

Paragrahv 26. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine

1. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele.
2. Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.
3. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet "parlament" nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes.

6. peatükk
Lõppsätted

Paragrahv 27. Vastutus seaduse rikkumise eest

Käesoleva seaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkujad kannavad haldusvastutust seaduses ettenähtud korras.

Paragrahv 28. Seaduse täitmise kontroll

Käesoleva seaduse täitmist kontrollitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

Paragrahv 29. Õigusaktide muutmine

1. Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV keeleseadus (ENSV Teataja 1989, 4, 60; RT I 1993, 20, 352; 1994, 49, 804).
2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475) tehakse järgmised muudatused:
   1. paragrahvi 23 8. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid vormistada antud omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.";
   2. paragrahvi 41 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "(2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus."

Paragrahv 30. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil.

Riigikogu esimees Ülo Nugis