Eestimaa Rahvuste Ühendus

EESTIMAA RAHVUSTE ÜHENDUSE XVI FOORUMI DEKLARATSIOON

EESTIMAA RAHVUSTE ÜHENDUSE
XVI FOORUMI DEKLARATSIOON

Eestimaa Rahvuste Ühendus konstateerib, et Eesti  riigi integratsioonipoliitika on aktiviseerunud. Tuleb ära märkida Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua paranenud töövõimet ja positiivseid algatusi rahvuste enamaks kaasamiseks oma töösse. Kogukonnad on hakanud saama baastoetust. Leiti lahendus Vähemusrahvuste Kultuurautonoomia seaduse rakendamiseks.

Vaatamata sellele on jätkuvalt probleemiks riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse sideme tugevdamise vajalikkus rahvusvähemuste kogukondadega. Vähenenud on Tallinna linna toetus rahvusvähemustele.  

Samuti peab kahjuks tähendama rea objektiivsete ja subjektiivsete puuduste olemasolu nii riigi kui ka rahvuslike kogukondade töös. Nii näiteks pole leitud juriidilisi lahendusi rahvuslike kogukondade eraldi registreerimiseks, millest tulenev põhjustab kogukondade seas suuri sisemisi pingeid. Eestimaa rahvusvähevused vajavad rahvusv'hemuste seadust.

Kahjuks on ikka veel lõpuni lahti mõtestamata riigi ja ka kohalikest eelarvetest rahvuslike kogukondade finantseerimise poliitika, samuti pühapäevakoolide finantseerimise põhimõtted, mis ei võimalda rahvuslikel kogukondadel teha pikemaajalisi tööplaane. Siiski konstateerime, et viimasel aastal on siin märgata positiivseid suundumusi. On toimunud üleminek kogukondade baasfinantseerimisele.

Vaatamata mitmetele pöördumistele on siiani lahendamata enamiku rahvuslike kogukondade ruumiprobleemid. Enamikel kogukondadel puudub kaasaegne suhtlemist võimaldav tehnika. Soovida jätab rahvuslike kogukondade eluolu ja problemaatika vähene kajastamine massiteabevahendites .

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub riigi ja kohalike omavalitsusi üles kõrvaldama eelpool nimetatud puudusi koostöös  Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidega.

Eestimaa Rahvuste Ühendus nõuab enam toetust riigivõimult ja kohalikelt

omavalitsustelt  tegevuskavadele, et tugevdada rahvusvähemuste seltsitegevust ning eriti noorteprojekte ja noorte organisatsioone.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub jätkuvalt riigi ja linnavõime üles tähistama 24. septembrit Eesti Rahvusvähemuste Päevana.

Eestimaa Rahvuste Ühendus loodab, et Eesti liitumine Euroopa Liiduga võimaldab leida enam vahendeid Eesti rahvusvähemuste keelte ja kultuuride säilitamiseks ja palub riigivõimul astuda samme Eesti rahvusvähemuste paremaks informeerimiseks Euroopa Liidu rahvusvähemuste problemaatikast.  Samas Eestimaa Rahvuste Ühendus tunneb muret Venemaa jätkuva sekkumise pärast Eesti rahvuspoliitikasse. Rahvusvähemused ei tunneta, et nende õigusi Eestis rikutakse. Venemaal pole õigust esindada Eesti rahvusvähemusi.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja kõiki Eesti rahvusvähemusi üles talletama ja koguma Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuripärandit.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub kõiki Eesti Vabariigi rahvusvähemuste kogukondi ja nende organisatsioone tegema konstruktiivset koostööd Eesti riigi hüvanguks.

XVI Eestimaa Rahvuste Ühenduse Foorumil ,   30. oktoobril 2004.a. Tallinnas