XIV FOORUMI DEKLARATSIOON

EESTIMAA RAHVUSTE ÜHENDUSE
XIV FOORUMI DEKLARATSIOON

Eestimaa Rahvuste Ühendus konstateerib, et Eesti riigi integratsioonipoliitika on aktiviseerunud. Väärib märkimist EV Haridusministeeriumi aktiviseerumine pühapäevakoolidele toetuse leidmiseks. Samuti tuleb ära märkida Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua suurenenud töövõimet ja positiivseid algatusi rahvuste enamaks kaasamiseks oma töösse aga samuti rahvusvähemusi puudutava seadusandluse vallas.

Vaatamata sellele on jätkuvalt probleemiks riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse sideme tugevdamise vajalikkus rahvusvähemuste kogukondadega. Näiteks kultuuriminister pole pea aasta jooksul leidnud võimalust kokku kutsuda ministri juurde moodustatud rahvusvähemusi esindavat nõukogu. Rahvastikuminister pole aga sellist nõukogu moodustanud. Kahjuks ei ole tänavu tegutsenud haridusministri juures moodustatud rahvusvähemuste haridusküsimuste töörühm.

Samuti peab kahjuks tähendama rea objektiivsete ja subjektiivsete puuduste olemasolu nii riigi kui ka rahvuslike kogukondade töös. Siiani pole leitud lahendust Vähemusrahvuste Kultuurautonoomia seaduse rakendamise küsimustes, pole leitud juriidilisi lahendusi rahvuslike kogukondade eraldi registreerimiseks, millest tulenev põhjustab kogukondade seas suuri sisemisi pingeid.

Kahjuks on ikka veel lõpuni lahti mõtestamata riigi ja ka kohalikest eelarvetest rahvuslike kogukondade finantseerimise poliitika, samuti pühapäevakoolide finantseerimise põhimõtted, mis ei võimalda rahvuslikel kogukondadel teha pikemaajalisi tööplaane. Siiski konstateerime, et viimasel aastal on siin märgata positiivseid suundumusi. Eriti toetame EV Kultuuriministeeriumi soovi viia sisse kogukondade baasfinantseerimine. Vähenenud on rahulolematus Tallinna linna vähemusrahvuste finantspoliitika suhtes, mis muutudes küll projektipõhiseks, pole siiski rahvusvähemuste kogukondi käsitlenud kui projektiorganisatsioone.

Vaatamata mitmetele pöördumistele on siiani lahendamata enamiku rahvuslike kogukondade ruumiprobleemid. Enamikel kogukondadel puudub kaasaegne suhtlemist võimaldav tehnika. Soovida jätab rahvuslike kogukondade eluolu ja problemaatika vähene kajastamine massiteabevahendites .

Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvad organisatsioonid ootavad praeguselt valitsuselt kiiret integratsiooniprogrammi rakenduslike osade ellu viimist, samuti rahvusvähemuste esindajate ja kogukondade liitude esindajate enamat kaasamist rahvuslike kogukondade finantseerimispoliitika väljatöötamisse.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub riigi ja kohalike omavalitsusi üles kõrvaldama eelpool nimetatud puudusi koostöös Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidega.

Eestimaa Rahvuste Ühendus nõuab enam toetust riigivõimult ja kohalikelt omavalitsustelt tegevuskavadele, et tugevdada rahvusvähemuste seltsitegevust ning eriti noorteprojekte ja noorte organisatsioone.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub jätkuvalt riigi ja linnavõime üles tähistama 24. septembrit Eesti Rahvusvähemuste Päevana.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja kõiki Eesti rahvusvähemusi üles talletama ja koguma Eestis elavate rahvusvähemuste kultuuripärandit.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub kõiki Eesti Vabariigi rahvusvähemuste kogukondi ja nende organisatsioone tegema konstruktiivset koostööd Eesti riigi hüvanguks.

XIV Eestimaa Rahvuste Foorumil
21. septembril 2002.a. Tallinnas