XIII Foorumi deklaratsioon

EESTIMAA RAHVUSTE ÜHENDUSE
XIII FOORUMI DEKLARATSIOON

Eestimaa Rahvuste Ühendus konstateerib, Eesti Valitsuse integratsioonipoliitika on aktiviseerunud. Esile võib tõsta Tallinna Turvalisus- ja Integratsiooniameti asutamist. Vaatamata sellele on jätkuvalt probleemiks riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse sideme tugevadamise vajalikkus rahvusvähemuste kogukondadega.  Näiteks  kultuuriminister pole pea aasta jooksul leidnud võimalust kokku kutsuda ministri juurde moodustatud rahvusvähemusi esindavat nõukogu. Rahvastikuminister ei ole vajalikukski pidanud sellist nõukogu moodustada. Kahjuks ei ole tänavu tegutsenud haridusministri juures moodustatud rahvusvähemuste haridusküsimuste töörühm. 

Samuti peab kahjuks tähendama rea objektiivsete ja subjektiivsete puuduste olemasolu nii riigi kui ka rahvuslike kogukondade töös. Siiani pole leitud lahendust Vähemusrahvuste Kultuurautonoomia seaduse rakendamise või mitte rakendamise küsimustes, pole leitud juriidilisi lahendusi rahvuslike kogukondade eraldi registreerimiseks, millest tulenev põhjustab kogukondade seas suuri sisemisi pingeid. Kahjuks on lõpuni lahti mõtestamata riigi ja ka kohalikest eelarvetest rahvuslike kogukondade finantseerimise poliitika, samuti pühapäevakoolide finantseerimise põhimõtted, mis ei võimalda rahvuslikel kogukondadel teha pikemaajalisi tööplaane.

Aasta jooksul on suurenenud rahvusvähemuste kogukondade rahulolematus Tallinna linna vähemusrahvuste finantspoliitikaga, mis on muutunud projektipõhiseks, põhjustades rahulolematust nii rahvusvähemuste sees kui omavahel. Jätkuvalt domineerib suhtumine vähemusrahvuste kogukondadesse kui projekti organisatsioonidesse.

Vaatamata mitmetele pöördumistele on siiani lahendamata enamiku rahvuslike kogukondade ruumiprobleemid. Enamikel kogukondadel puudub kaasaegne suhtlemist võimaldav tehnika. Soovida jätab rahvuslike kogukondade eluolu ja problemaatika vähene kajastamine massiteabevahendites .

Eestimaa Rahvuste Ühendusse kuuluvad organisatsioonid ootavad praeguselt valitsuselt kiiret integratsiooniprogrammi rakenduslike osade ellu viimist, samuti rahvusvähemuste esindajate ja kogukondade liitude esindajate enamat kaasamist rahvuslike kogukondade finantseerimispoliitika väljatöötamisse. Senine finantseerimispõhimõtete läbipaistmatus suurendab usaldamatust riigi- ja linnavõimude suhtes.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub riigi ja kohalike omavalitsusi üles kõrvaldama eelpool nimetatud puudusi koostöös  Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidega.

Eestimaa Rahvuste Ühendus nõuab enam toetust riigivõimult ja kohalikelt omavalitsustelt  tegevuskavadele, et tugevdada rahvusvähemuste seltsitegevust ning eriti  noorteprojekte ja noorte organisatsioone.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub riigi ja linnavõime üles tähistama 24. septembrit Eesti Rahvusvähemuste Päevana.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja kõiki Eest rahvusvähemusi üles talletama ja koguma esivanemate kultuuripärandit.

Eestimaa Rahvuste Ühendus kutsub kõiki Eesti Vabariigi rahvusvähemuste kogukondi ja nende organisatsioone tegema konstruktiivset koostööd Eesti riigi hüvanguks. Meie oleme olnud ja oleme selleks valmis.

XIII Eestimaa Rahvuste Foorumil
22. septembril 2001.a. Tallinnas