Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi

Mõtteid Eesti vähemusrahvuste olukorrast Eestimaa Rahvuste Ühenduse pilgu läbi

Eestimaa Rahvuste Ühendus ühendab ligi 20 erinevat vähemusrahvust ühendavat organisatsiooni, kes on valdavalt asutatud 10 aastat tagasi ja toetasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Meie jaoks on oluline , et Eestis elavad rahvused integreeruks Eesti ühiskonda säilitades oma rahvuskeelt ja - kultuuri. Seega peame vajalikuks tugevate rahvuskultuuriseltside olemasolu ja siin elavate rahvuste kaitsmist eesti keelest ja kultuurist märksa ohtlikuma vene keele ja kultuuri mõju vastu . Jälgides viimase rahvaloenduse andmeid on enamikel rahvustel emakeelt rahvuskeeleks pidavate inimeste hulk alla 50 %, mis näitab venestumise ohtlikust pea kõigile Eestis elavaile 150 rahvale. Eriti on selle probleemiga hädas ukraina ja valgevene kogukonnad, kus sel pinnal tekkib pidevalt rahvuslikke pingeid.

Eestis on viimastel aastatel palju tehtud vähemusrahvuste toetamiseks ja mul puudub informatsioon märkimisväärse rahulolematuse kohta meie rahvuslikes kogukondades. Endiselt on probleeme 1925.a. Kultuurautonoomia seadusel põhineva 1993.a Kultuurautonoomia seadusega, ainuke rahvus , kes on seal nõutavad tingimused on täitnud on ingerisoomlased. Kõige enam segab kultuurautonoomia seaduse juures 3000 rahvusnimekirja kantava inimese nõue, sest vaid 4-5 rahvust saaksid sellega hakkama ning ka asjaolu, et kuna pea iga rahva puhul moodustavad kas emamaa (näit lätlaste puhul Läti kodanikud) või mittekodanikud üle poole siis viib Eesti kodakondsuse nõue kogukondade lõhestamiseni. Samuti ei meeldi osadele kogukondadele (eriti juudid) üldse rahvusnimekirjade nõue, sest kardetakse repressioone.

Lähtuvalt eelpool öeldust käib praegu intensiivne töö kultuurautonoomia seaduse muutmise või uue seaduse loomise eesmärgil. Moodustatud on ka Presidendi Ümarlaua juures ka vastav töörühm. Vastavad mõtted on samuti kirjas ka Integratsiooniprogrammis 2000 - 2007. Kokkuvõtvalt on Eesti vähemusrahvused integratsiooniporgrammiga rahul, mis loob kindlustustunnet vähemurahvuste seltsielu ja pühapäevakoolide arenguks ka tulevikus. Probleemi on tekitanud programmis liialt palju märkimist leidnud kultuurautonoomia- seadus ja sellest tulenev erinev suhtumine etnilistesse vähemustesse ja vähemusrahvustesse, ehkki nende rahvuste ees seisvad probleemid on üsna sarnased. Samas on ikkagi ka vähemusrahvustele selge, et kuidagi vähemusrahvuste kogukondade elu reguleerima peab ja selge on see , et arvulist piiri ei saa kultuurautonoomia puhul väga väikseks lasta, kahtlen kas 1000 - ki rahvusnimekirja kantud inimest kultuurautonoomiaseadusest tulenevaid kohustusi täita suudavad. Seetõttu on tõenäosem, et võib kõne alla võib mingi muu seaduse ellukutsumine, ehkki praegugi on minu meelest vähemusrahvuste elu Eestis piisavalt hästi reguleeritud ja riigi poolne tugi on ka olemas. Meie seadused ei keela teistes keeltes raadiosaateid või pühapäevakoolide toimimist ( ERÜ juures tegutseb 13 pühapäevakooli) ning seltside asutamist ( üldse on Eestis üle 100 rahvusliku kultuuriseltsi). Ma arvan, et see muu seadus ( olgu selleks näit kogukondade seadus ) peaks rahvuskultuuride kaitse kõrval eelkõige aitama ära hoida kogukondade lõhenemist, mis praegu toimub, sest rahvuslikke kultuuriseltse registreeritakse mittetulundusühingute seaduse järgi ning selle kohaselt näit,. tulevad kokku 2 ukrainlast ja moodustavad seltsi, või näit. 150 korealaste kaasmaalaskond asutab kolm seltsi.

Põhiliseks põhjuseks on muidugi siin raha küsimus, sest juriidiliseks isikuks saades on neil kohe õigus projekte esitada ja riigilt ning fondidelt tuge nõuda. Siit tuleneb ka teine suur probleem , et rahvuslikke kogukondade tegutsemist hinnatakse projektide järgi , mis on äärmiselt ülekohtune. Eestis tegutsevad rahvuslikud kogukonnad ja kultuuriseltsid saavad nii kohalikest omavalitsustelt ,riigilt kui ka Integratsiooni Sihtasutiselt arvestatavat tuge.

Seega on Eesti vähemusrahvuste poliitikas praegu 3 märksõna kultuurautonoomia, integratsiooni programm 200 -2007 ja pühapäevakoolid. Kõik need küsimused on kõne all olnud vähemusrahvuste organisatsioonides, EV Kultuuriministri juures tegutsevas nõukojas ja Presidendi Ümarlauas, mis näitab , et Eestis antud problemaatikaga tegeletakse tõsiselt. Oleme ka seisukohal., et arvestades Eesti Vabariigi suhtelist noorust ja eestlaste väiksearvulisust ja teiste rahvuste suurt osakaalu, on tehtud väga palju. Suuremad nõudmised ning etteheited lähevad juba poliitika valdkonda, millel vähemusrahvuste tegeliku olukorraga on vähe pistmist.