Eestimaa Rahvuste Ühendus

ERÜ Kogukonnad ja Eesti

Et saada informatsiooni siis tuleks läbi töötada Eestimaa Rahvaste Raamat, mis ilmus 1999.a. Jüri Viikbergi toimetamisel. Raamat annab päris hea ülevaate  meie rahvastikust.

Praeguste seltside tegemistest saab paremini informatsiooni ERÜ koduleheküljelt www.ngonet.ee/nationalminorities

Et oleks lihtsam mõista seda olukorda  mis praegu toimub ja , miks just kõik nii on nagu on oleks vaja teada ajaloolist tausta, mis ütleb meile järgmist :

1897.a. oli elanikke 958 351, millest eestlasi  867 794  ehk 90, 5 %

1934.a.                  1.126.413, millest eestlasi  992 520  ehk 88, 1 %

1989.a.                  1.565.662, millest eestlasi  963 281  ehk 61, 5 %

Aastatel 1945 - 1990 käis läbi 1,5 miljonit inimest. 600 000 tuhandest muukeelsest inimesest valdas eesti keelt alla 10 % . Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani.

1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt.

Ajalooliselt kuidas moodustusid rahvused Eestis. Peatuks mõningail ja põlisemail, ning venelastel eriti palju ei peatusk, sest see teema vast on tuttavam.

 Lätlaste - eestlaste piir kujunes põhiosas välja 13. saj. Ehkki siia- sinna liikumisi oli hiljemgi , näit Ruhja - Ruijena  ümbrus eestikeelne veel 18. saj.  Viljandi piirkonnas elanud lätlased jälle eestistusid. Segaasustust päris palju . Enam lätlasi asus Eestisse kui vastupidi. Ka Põhja-Eestisse, näit  Narva, Vasknarva, Lüganuse, Laiuse.   1897.a. oli lätlaste arv Eestis 9793.

Võrdluseks 1989.a.  oli lätlasi 3135.

 Sakslased tulid eestisse 13 sajandist. põhiliselt linnaelanikkond, saksa talupoegi siia ei asunud. Sakslaste os aei tõusnud üle 5 % elanikkonnast. Linnades siiski olukord teine, näiteks 16. saj. Tallina elanikkonnast pool. 1897.a. oli sakslasi 33 362 .  Võrdlusena 1989.a. oli sakslasi  3466. Sakslaste mõju on suur nii eesti keelele, mõtteviisile kui kommetele. Ajalehed juba 17.saj

Rootslased erinevalt sakslastest moodustasid maaelanikkonna, saabusid 14. saj ja tulid valdavalt Soome kaudu. Rootslastel oli oma eriõigus s.t. olid vabatalupojad ja maksud neil piiratud. Rootslased asusid kuni 17. saj. Saaremaal, Lõuna-Läänemaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Kuni 19. saj püsis rootslaste asustus Hiiumaal. 20. saj püsis rootslaste asustus Ruhnu, Vormsi, Nais- ja Pakrisaarel.  Samuti Noarootsis. 1897.a. oli Eestis 6083 roootslast ja 1989.a. 297.

Soomlased  tormilisem sisseränne 18.sajandil Põhja-Eestisse sõja tõttu tühjenenud aladele, põhiliselt siiski maale.On teda, et 1726 - 28 oli soomlasi Põhja-Eestis 7000, tuliad talupojad aga ka käsitöölisi. Sisseränne jatkus vähemal määral 19. saj., 20.saj. tuliad on juba ingerisoomlased ja nemad asusid valdavalt linnadesse . Eriti palju tuli soomlasi Kuusalu khk.1897.a. oli Eestis 379 ja 1989.a.16 622.

Esimesed juudid tulid Eestisse 14. saj. Püsivamalt aga 19. saj I poolel, põhiliselt tuldi Poola, Leedu ja Kuramaalt, tuliad külakaupmehed ja käsitöölised. Teine grupp aga üliõpilased ja õppejõud. Asuti linnadesse, mis muidugi iseloomustab juute tänini. Maal elab vaid mõnikümmend juuti. 1897.a. oli Eestis  3837 juuti ja 1989.a. 4613 juuti.

Eesti vabariigi ajal toimusid rahvastikus muudatused. 1925.a. aastal võeti vastu Vähemusrahvuste Kultuurautonoomiaseadus, mis võimaldas organiseeruda juutidel ja sakslastel, venelased ja rootslased jätsid selle väidetavalt rahalistel põhjustel kasutamata.

Kultuurautonoomias seadus oli unikaalne, mis näitas Eesti Vabariigi suhtumist vähemusrahvustesse. EV Haridusministeeriumi juures oli eelnimetatud rahvustel rahvussekretäri koht. Tundub, et Kultuurautonoomia küsimus oligi tollal eelkõige haridusküsimus. Muidugi 1940.a. pilt meie rahvastiku maastikul muutus.

Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt.

1988.a. septembris korraldasid organiseerunud seltsid ( väljas oli 16 rahvuslippu) I Rahvuste Foorumi kokkukutsumise. Valiti RR Rahvusnõukogu, mille esimeheks sai Hagi Shein, aseeesimeesteks A.E.Lõhmuis ja E.Leisson.  1989.a. asutati selle baasil Eestimaa Rahvuste Ühendus. Kui nüüd tagasi vaadata siis võib tuua rahvusvähemuste organiseerumises eristada kolme perioodi 1988 - 1991, 1991 - 1995, 1995 - 1999, 2000 - .

Esimesel perioodil oli väga tähtis poliitika osa. Kuna pea kõik Eesis elavad ja ennast leidnud rahvused olid kannatanud nõukogude korra läbi siis asusid seltsid - vähemusrahvuste organisatsioonid aktiivselt toetama Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja võitlema nõukogude korra vastu. Organiseerunud rahvusrühmad sosalesid aktiivselt Rahvarinde töös, propageerisid rahvarinde ideid venekeelse elanikkonna seas aga ka oma kodumaal, mõjutasid siin teenivaida nõukogude sõjaväosasi. Oldi arvamusel, et omi nõudmisi enne kui Eesti Vabariik ei saa taasiseseisvaks ja majanduslikult jalule ei esitata. Sel perioodil asutati arvukalt seltse põhiliselt Tallinna ja Tartu , kokku seltse umbes 50. Teiselt poolt oli olemas ka tol ajal Interinne, kogukondadesse kuuluvate inimeste meelest kuulusid sinna valdavalt nõukogude korrast pimestunud oma rahvusteadvuse minetanud inimesed.

Peale 1991. a. hakkab seltside poliitiline aktiivsus kahanema, tegeletakse väljarände organiseerumisega aga teisest küljest stabiliseerub seltside töö. Seltsid registreeritakse EV Kultuuriministeeriumi juures, kust hakatakse nende tegevust ka finantseerima. Seltsid hakkavad enam tegelema kultuuri- ja haridusküsimustega. Seltside arv stabiliseerub. 1993.a. võetakse Eestimaa Rahvuste Ühenduse initsiatiivil vastu Kultuurautonoomia seadus ja moodustatakse Presidendi Ümarlaud, seda teatavaks vastukaaluks Kirde-Eestis valitsevale kriisiolukorrale. Kommenteerides mõlemat initsiatiivi, tahaks rääkida mõnest kriitilisest asjaolust, mis ei luba tunda neist kasu. Rääkida 3000 piirist ja ainult EV kodanikud saavad taotleda kultuuriautonoomiat, presidendi ümarlaud aga koosneb ekspertidest ja ei oma reaalseid jõuhoobasid

Peale 1995.a. hakkab uute seltside moodustamine. Valdavalt asutavad oma organisatsioone väiksemad või madalama rahvusteadvusega rahvusrühmad ( turkmeenid, osseedid, baskiirid, udmurdid, kirgiisid, mordvalased jne. ). Teisest küljest hakkab kogukondade või rahvuslike kultuuriseltside lagunemine, millele annab eelduse see, et kultuuriseltse hakatakse registreerima mittetulundusühingute seaduse järgi, seega kaks ukrainlast võivad moodustada oma seltsi. Ja neid seltse tekib, lagunevad ukrainlased, valgevenelased, moldaavlased, mordvalased, aserid jt. Laguneb ka Eestimaa Rahvuste Ühendus. Samas asutatatakse enam seltse Ida-Virumaale ja Narva.

Praegune olukord on selline, et enami rahvuslikest kultuuriseltsidest kulubki erinevate katuste alla. Eestis on olemas Slaavi Haridus- ja Heategevusseltside Liit ( ligi 60 organisatsiooni) N.Solovei, Rahvuskultuuriseltside Liit “ Lüüra “ ( 30 organisatsiooni) L-Kõlvart, Eestimaa Rahvuste Ühendus ( 25 organisatsiooni) J.Prozes ja  Kohtla-Järve ja Jõhvi vähemusrahvuste organisatsioone ühendav Ida-Virumaa Rahvuvähemuste Ümarlaud ( 13 organisatsiooni) M.Ostroumova. Kui nüüd kokkuvõtvalt vaadata siis Eestis on 30 rahvusvähemust, kellel on oma organisatsioon ja kes esindavad enam kui 150 seltsi. Osa suuri ja valdavalt emamaa tuge omavaid rahvusi on koondunud omaette katuste alla, näit Eesti Ingerisoomlaste Liit ( 12 seltsi) , Eesti Juudi Kogukond ( 6 seltsi) ja Eestimaa Sakslaste Liit ( 5 seltsi). Osa kogukondi on praegu ka samal teel, näit, ukrainlased ja valgevenelased.

Millega siis tegelevad seltsid ?

• kultuuritegevus ( ringid, folklooriansamblid, tähtpäevade tähistamine,  raamatukogud)
• haridustegevus ( koolid, pühapäevakoolid, õpiringid)
• usutegevus ( kirik, mosee)
• ajakirjandus ( oma häälekandja regul. ingerisoomlastel, ukrainlastel, juutidel ), ka üksik nr.
• osalemine rahvuskongresside töös
• integratsiooniküsimused ( eesti keele, kultuuri jms.) õpetamine
• internetiseerimine

Mis probleemid on seltsides ?

• kõigepealt puudub meil ikkagi rahvuslike kogukondade või seltside seadus
• puudulik ja mitte läbimõeldud seltside finantseerimine
• lahendamata ruumide probleem
• ebapiisav demokraatia kogemus, et juhtida ja korraldada seltsi või kogukonda
• seltsitegevusest võtab osa liialt vähe täisealisi, elus edasijõudnud inimesi

Valdavalt on seltsitegevus suunatud lastele ja vanematele inimestele. Seltsitegevuse eesmärgiks on siinse rahvusrühma rahvusliku omapära säilitamine, rahvuskultuuri tutvustamine. 

Seltse tuleb praegu vaadata kui mittetulundusühinguid, kes teevad oma finantseerimiseks projekte, mis aga samas loob inimestele täiendavaid võimalusi enda realiseerimiseks  ja osalemiseks otsustamise juures.

Koostas Jaak Prozes
17. 01. 2001